Tegelikult ei tea keegi, kui tihe on Eesti ja Venemaa vaheline drooniliiklus, tõdes siseminister Lauri Läänemets. Kõiki droone me lihtsalt ei näe. "Mõne salakaubavedamiselt kätte saadud drooni logi näitab, et see on varem ilma meie teadmata oluliselt rohkem üle piiri käinud," sõnas Läänemets. "Kui droone saab salakaubaveoks kasutada, siis see tähendab, et riiki saab toimetada ka lõhkeainet ja relvi."

Kuid see on siseministri sõnul vaid väike osa kurjast, mida Venemaa droonidega teha võib. "Kui on vaja hirmutada, sidet segada, kuskile häkkida, teha mõni sabotaaž meie sidemastidele, sidesüsteemidele või energiataristule, siis ei pea Venemaa kedagi üle Eesti piiri saatma, vaid võib lennutada siiapoole droone," loetles Läänemets ning lisas, et Lõuna-Ameerikas on droonide abil ka atentaate korraldatud.

Veel enam, tema sõnul näevad nii Eesti kui meie lähinaabrid, et droone kasutatakse juba praegu nii-öelda tundlike objektide kaardistamiseks. "Me näeme seda, et teatud objektide juures, kus droonid lennata ei tohiks, need droonid siiski viibivad. Suure tõenäosusega on ka neid isikuid, kes tavalise drooni õhku tõstavad, teevad seal kaameraga pilte ja võivad neid edastada Venemaale," rääkis Läänemets.

Siseministeerium ootab, et drooniseiresse panustaks ka linnad ja ettevõtted

Kõigi nende ohtude valguses koostati politsei- ja piirivalveametis niinimetatud droonimüüri kontseptsioon. Lihtsustatult koosneb see kahest osast. Kõigepealt tuleb idapiiril, suuremate linnade ümbruses ja riigikaitselistel objektidel luua võime droone näha. Seejärel tuleks luua suutlikkus need droonid alla tuua. Nägemise osa on pisut lihtsam.

"Selle jaoks me vajame radareid ja teisi visuaalseid tuvastusseadmeid," rääkis Läänemets, kelle sõnul ei piisa sellest, kui näha drooni hetkel, mil ta üle idapiiri lendab. "Me peame nägema, kes meie piirile läheneb. Ehk see radar peab vaatama ka teatud arvu kilomeetreid Venemaa sügavusse."

Kuna radarid hoonestatud alal kuigi hästi ei toimi, on õhupilti keerulisem saada suuremate linnade ehk Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva ümbruses. Näiteks Ukrainas kasutatakse droonide tuvastamiseks muu hulgas postide otsa seotud mikrofone. Läänemetsa sõnul tulebki tarvitada eri vahendeid. Ta usub, et ühel hetkel tulevad riigile appi ka omavalitsused ja ettevõtted.

"Arvatavasti omavalitsustel on endal ka huvi ühel hetkel aru saada, kes nende jaoks oluliste objektide lähedal liigub," rääkis Läänemets. "Ma tean, et on riike, kus ka sideettevõtted juba mõtlevad selle peale, kes nende sidemastide juures on ja kas nad peaksid oma sidemaste kuidagi droonide vastu kaitsma. Vabalt võivad seda teha elektrijaamad, lennuväli ja muud olulised ettevõtted."

Läänemets meenutas, et elutähtsa teenuse osutaja peab ka seadusest tulenevalt tagama, et tema pakutav teenus rivist välja ei langeks.

"Mõistlik on seda teha niimoodi, et need süsteemid hakkavad ühilduma politsei- ja piirivalve käsutuses oleva süsteemiga. Et meil tekiks võimalikult hea ülevaade sellest, mis Eestis toimub, kes ja kuhu Eestis lendab ja mida teha plaanib," lisas Läänemets.

Droonide allatoomine on keerulisem kui nende nägemine

Pelgalt piirile rajatav seiresüsteem maksaks Läänemetsa sõnul umbes 13 miljonit eurot. Vahendeid selleks praegu siseministeeriumil pole, kuid raha otsides vaatab Läänemets nii eelarvekõneluste kui ka Euroopa fondide poole.

"Seiresüsteemi saaks me täna ehitama hakata, see valmidus on olemas," sõnas siseminister. "Mis puudutab süsteeme, mis võtavad droone maha, siis seal seda kohta pole, et meil on kõige parem tehnoloogia ja projekt maailmast võtta ja et sinna peale oleks võimalik raha panna," lisas ta.

Ehkki Läänemets märkis, et pelgalt drooni nägemisest jääb väheks, tõdes ta, et nende allatoomine on üsna keeruline. Iseenesest kasutab politsei juba praegu droonide ülevõtmiseks elektroonilisi vahendeid.

"Aga enam ei piisa kõigi droonide puhul signaali segamisest, kuna targad droonid suudavad GPS-i või lihtsalt oma lennukiiruse ja sisseehitatud kaardirakenduse abil välja arvutada, kuhu ja kuna nad jõuavad. Nad teavad, et nad peavad seal leidma teatud kujuga objekti ja oma ülesande teostama," rääkis Läänemets, kelle sõnul tuleb taolised droonid jõuga alla tuua.

"Kas relvaga, laseriga või teise drooniga. Milline see täpne valik või kombinatsioon saab olema, seda me hetkel öelda ei oska," sõnas Läänemets.

Siingi tuleb eraldi vaadata piiriala ja linnasid. "Linnades, kui ei ole püsilahendusi, siis arvatavasti peab politseil olema oma igapäevavarustuses rohkem selliseid relvi, millega droone alla tuuakse," selgitas Läänemets ning lisas, et piiri tarbeks uurib PPA erinevaid statsionaarseid lahendusi.

"Aga ei ole välistatud ka see loogika, mida Ukrainas kasutatakse, et meil teatud kilomeetrite sügavuses on droonipesad. Ja kui me tuvastame, et midagi üle piiri lendab, siis riigi seest stardivad vastu droonid, kes lähevad ja otsivad selle sihtmärgi üles ja toovad ta alla," sõnas Läänemets.

Siseministeerium loodab, et ka teised riigid võtavad droonimüüri mõttest vedu

Läänemets märkis, et niisama kiiresti, kui arenevad droonid, muutuvad ka tõrjesüsteemid. Tänaste tehnoloogiate juures on politsei- ja piirivalveamet pakkunud, et piiriala, suuremaid linnu ja olulisi objekte kattev niinimetatud droonimüür maksaks üle 50 miljoni euro.

"Kindlasti me töötame Euroopa Liidu vahendite nimel. Järgmise perioodi puhul on põhimõtteliselt kõigi idapiiri riikide seas prioriteediks julgeolek ja piir. Aga loomulikult otsime võimalusi seda ka varem rahastada," sõnas Läänemets.

Läinud reedel kohtusid siseminister ja PPA peadirektori asetäitja Veiko Kommusaar Läti, Leedu, Poola, Soome ja Norra siseministritega ning tutvustasid droonimüüri ideed ka neile. Eesti ettepanek oli, et droonimüüri võiks hakata arendama kõik Venemaa naaberriigid.

"Üks põhjus on see, et kui üks riik suudab piiri kinni panna, kandub teatud osa liiklusest teise riigi territooriumile," rääkis Läänemets ning lisas, et üheskoos tehes saaks jagada ka radaripilti. Ta tõi näiteks Eesti koostöö Soomega. "Droonid võivad ligineda ka mere poolt. Kui me suudame selle territooriumi koos Soomega ära katta, siis me saame teineteist toetada. Üksinda tehes tuleb ka rohkem kulutusi teha."

Pealegi saaks riigid omavahel parimaid tehnoloogiaid jagada. "Niimoodi saab seda süsteemi järjest paremaks teha," lisas Läänemets.

Pärast reedest kohtumist jõudsid paljudesse maailma ajalehtedesse Leedu siseministri Agné Bilotaite kommentaar. Tema suhtus droonimüüri üsna optimistlikult kuid mingit ajakava välja ei käinud. Läänemets ütles, et kuna mõte on niivõrd värske, siis ajakavast kohtumisel ei räägitudki. "Aga üldiselt kõik nõustusid sellega, et probleemid on nii piiril kui riikides sees ja seda, et vajadus on olemas, tõdesid kõik," rääkis Läänemets.