Oluline neljapäeval, 30. mail kell 22.35:

- Sõrskõi: Venemaa koondab vägesid Harkivi oblasti põhjapiirile;

- Pistorius teatas Saksamaa 500 miljoni eurosest abipaketist Ukrainale;

- Stoltenberg: Ukrainat saadab edu ainult lääneriikide tugeva toe korral;

- Rootsi kaitsevägi hoiatab relvahoidlate Ukrainasse tühjendamise eest;

- Venemaa ründas Ukrainat tiibrakettidega;

- Ukraina õhukaitse tulistas lõppenud ööl alla enamuse Venemaa väljatulistatud tiibrakettidest ja droonidest;

- Ukraina ründas Kertši;

- NYT: Biden on lähedal lubamaks Ukrainal kasutada USA relvi Venemaa territooriumil;

- Lavrov: Venemaa peab F-16 tarneid Ukrainale NATO tuumasignaaliks;

- Itaalia ei luba Ukrainal enda saadetud relvi Venemaa territooriumil kasutada;

- Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnangu kohaselt kaotas Venemaa viimase ööpäevaga 1160 sõdurit.

Pistorius teatas Saksamaa 500 miljoni eurosest abipaketist Ukrainale

Neljapäeval Odessasse visiidile saabunud Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ütles, et Berliin on ettevalmistamas Ukrainale järjekordset sõjalise abi paketti, mille maht on 500 miljoni eurot.

Pistoriuse sõnul sisaldab abipakett suurt hulka rakette Iris-T SLM keskmaa õhutõrjesüsteemidele ning väiksemat hulka rakette lühimaa SLS süsteemidele.

Samuti kuuluvad paketti luuredroonid, sõidukite varuosad, täiendavad Marderi jalaväe lahingumasinad, soomusmasinad, õhutõrje ja elektroonilise sõjapidamise vahendid, mitusada snaipripüssi ja miljon padrunit väiksematele relvadele.

Pistoriuse sõnul kavatseb Saksamaa alates 2025. aastast tarnida Ukrainale 18 ratastel soomukit, rahastada Ukraina tehnikute väljaõpet, satelliitkommunikatsioone ning 19 Hispaania Leopardi tanki remonti, mille järel Hispaania need Ukrainale annab.

Saksamaa on varem lubanud anda Ukrainale käesoleval aastal enam kui seitsme miljardi euro ulatuses sõjalist abi. Hiljuti suurendas Berliin oma abi veel 3,8 miljardi euro võtta.

Rootsi kaitsevägi hoiatab relvahoidlate Ukrainasse tühjendamise eest

Rootsi kaitsevägi kutsub valitsust üles hoiduma Ukrainale antavas relvaabis oma hoidlate tühjendamisest, kirjutab päevaleht Svenska Dagbladet neljapäeval.

Lehe käsutusse jõudnud osaliselt salajaste dokumentide põhjal tuleks Ukrainale antavaid relvi ja laskemoona osta tulevikus otse relvatootjatelt.

Rootsi kindralstaabi ülem kindralleitnant Michael Claesson ütles lehele, et oma ladusid ei saa lõputult tühjendada, kui eesmärk on tugevdada kaitsevõimet.

Claessoni sõnul on Rootsi juba ületanud piiri, kus oma ladude tühjendamiselt oleks pidanud minema üle Ukrainale andmiseks uute toodete ostmisele.

Kolmapäeval teatas Rootsi oma seni suurimast relvaabipaketist Ukrainale. See sisaldas muu hulgas soomustransportööre ja kaht radar-seirelennukit. Paketi koguväärtus on üle 1,1 miljardi euro.

Erinevalt Soomest on Rootsi oma sõjalise abi sisu avalikustanud.

Ukraina ja USA kaitsekokkuleppe läbirääkimised on lõpusirgel

USA on lõpetamas läbirääkimisi kahepoolse kaitsekokkuleppe sõlmimiseks Ukrainaga, ütles USA ametnik neljapäeval.

G7 riigid teatasid mullu suvel USA eestvõttel raamistikust, mis tagaks Ukrainale pikaaegse julgeoleku ja aitaks tugevdada kaitset Venemaa vastu.

Financial Times kirjutas sel nädalal, et USA ja Ukraina on lähedal kahepoolse kokkuleppe sõlmimisele.

Sõrskõi: Venemaa koondab vägesid Harkivi oblasti põhjapiirile

Venemaa koondab vägesid Harkivi oblasti põhjapiiri taha, kuid tal pole seal endiselt piisavalt üksusi, et alustada piirkonnas ulatuslikku pealetungi, ütles Ukraina relvajõudude komandör Oleksandr Sõrskõi neljapäeval.

Ukraina on teatanud, et tema üksused on stabiliseerinud rinde Harkivi oblasti kirdeosas, kus Vene väed alustasid 10. mail rünnakuga, avades 27 kuud kestnud täiemahulises sõjas uue rinde ja pannes sellega Ukraina personalipuuduses üksused suurema surve alla.

Kindralpolkovnik Sõrskõi ütles, et Vene armee jätkab piirkonda täiendavate polkude ja brigaadide saatmist teistest Venemaa piirkondadest ja harjutusväljadelt, et koondada oma vägesid kahele peamisele ründeliinile Harkivi oblasti põhjaosas.

See hõlmab Striletša-Lõptsi piirkonda kahe väikese küla vahel ja piirilinna Vovtšanski ümbrust, kus juba on toimunud lahingud.

"Need jõud on praegu siiski ebapiisavad laiaulatuslikuks pealetungiks ja meie kaitsest läbi murdmiseks," kinnitas Sõrskõi sõnumirakenduses Telegrami tehtud kommentaaris.

Ukraina kindralstaabi teatel jätkavad nende väed oma kaitseliinide tugevdamist piirkonnas ja lõid neljapäeval tagasi ühe Vene üksuste rünnaku Harkivi rindel Starõtsi küla lähedal.

Ukraina rahvuskaardi pressiesindaja Ruslan Muzõtšuk ütles, et Vene väed pole viimase päeva jooksul Harkivi piirkonnas edasi tunginud.

Sõrskõi sõnul on Vene vägede pealetungivõimet vähendanud ka Ukraina "laskemoonavaru loomine". Märkus peaks viitama sellele, et Ukraina suurtükiväe laskemoona puudus on leevenenud pärast seda, kui USA kiitis aprillis pärast kuudepikkust viivitust lõpuks heaks suure relvaabi paketi Ukrainale.

Venemaa on koondanud suurema osa oma pealetungisurvest Ukraina idaossa, kus tema väed on pärast Donetski oblastis asuva Avdijivka linna vallutamist veebruaris suutnud aeglaselt edasi liikuda.

Stoltenberg: Ukrainat saadab edu ainult lääneriikide tugeva toe korral

Ukraina võib endiselt võita sõja agressorriik Venemaa vastu, kuid ainult siis, kui NATO liikmesriigid jätkavad Ukraina tugevat abistamist, ütles neljapäeval NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

NATO allikad ütlesid Reutersile, et Stoltenberg soovib, et NATO liikmesriigid võtaksid kohustuse, et Ukrainale antakse aastas sõjalist abi vähemalt 40 miljardi euro eest.

Kertši silla juures ootab ülepääsu üle 760 auto

Venemaad ja Ukrainalt okupeeritud Krimmi poolsaart ühendavale Kertši sillale sõitmist ootas neljapäeva lõunal mõlemal suunal kokku 762 autot.

"11.00. Tamanist on järjekorras 370 sõidukit. Kertšist on järjekorras 392 sõidukit," kirjutati neljapäeval sotsiaalmeediakanalis Telegram, mis kajastab olukorda sillale lähenevatel teedel.

Teate kohaselt on mõlema poole järjekordade ooteaeg hinnanguliselt üle tunni.

Neljapäeval oli liiklus sillal juba kahel korral peatatud: öösel - pooleks tunniks, hommikul - kolmeks tunniks.

Ukraina korraldas ööl vastu neljapäeva õhurünnaku okupeeritud Krimmi poolsaare idatipus asuvale Kertši linnale, kuhu ulatub ka Venemaalt lähtuv sild. Okupatsioonivõimude kinnitusel sai rünnakus kahjustada kaks sadamas seisvat praami.

Ukraina juurdlusbüroo: väejooksikud mingu rindele, mitte vangi

Ukraina riiklik juurdlusbüroo (DBR) on keskendunud teenistuskohast lahkunud võitlejate teenistuskohta tagasisaatmisele, mitte nende vastu algatatud kriminaalasjade arvu suurendamisele, ütles DBR-i direktor Oleksi Suhhatšov.

"Meie ülesanne on hõlbustada võitlejate naasmist lahingupositsioonidele, mitte parandada teenistusest kõrvalehoidmise kriminaalmenetluste statistikat," ütles Suhhatšov agentuurile Interfax.

Ta juhtis tähelepanu, et selles küsimuses on esmatähtsad ennetusmeetmed ja teadlikkuse tõstmine.

DBR-i direktor ei täpsustanud, kui palju kriminaalmenetlusi seoses teenistuskohalt loata lahkumisega on alustatud, kuid märkis, et see arv riigi kaitsevõimet ei mõjuta.

"Koostöös Ukraina relvajõudude peastaabi, sõjaväe korrakaitseteenistuse, Ukraina julgeolekuteenistuse ja politseiga on välja töötatud meetmete kogu, mis võimaldab kiiresti tuvastada iga kaitseväest lahkunud sõjaväelase asukoha. Teeme kõik endast oleneva, et muuta see mehhanism automaatseks," ütles Suhhatšov.

Venemaa ründas Ukrainat tiibrakettidega

Venemaa korraldas ööl vastu neljapäeva laiaulatusliku raketirünnaku Ukrainale, terves riigis kuulutati välja õhuhäire.

Ukraina õhukaitsejõud teatasid päeva esimestel tundidel nelja Vene pommitaja Tu-95MC õhkutõusmisest Murmanski oblastis asuvalt lennuväljalt ning samal ajal korraldas Venemaa kamikaze-droonide rünnakuid Ukraina üksuste positsioonidele, vahendas uudisteportaal Unian.

Kui esmalt kuulutati õhuhäire Ukraina ida- ja põhjaosas asuvates Poltaava, Sumõ, Harkivi, Zaporižžja ja Dnepropetrovski oblastis, siis hiljem laiendati häiret kogu riigile.

Seejärel teatas Sumõ oblasti õhukaitse Vene pommitajatelt väljalastud tiibrakettide suundumisest Poltaava ja Tšernigovi oblasti poole. Edasi fikseeriti rakettide lend Kiievi ja Vinnõtsja oblasti poole ning hiljem ka juba Ukraina lääneosas asuvas Hmelnõtski oblastis.

Ukraina võimud teatasid hiljem mitmel pool riigis toimunud plahvatustest, kuid seni pole andmeid ohvrite ja purustuste kohta laekunud.

Ukraina lasi enamuse Vene rakettidest ja ründedroonidest alla

Ukraina õhukaitse tulistas lõppenud ööl alla seitse Vene tiibraketti 11-st ja kõik 32 kamikaze-drooni, teatas Ukraina relvajõudude pressiteenistus neljapäeval.

"Ööl vastu 30. maid 2024 korraldasid Vene okupandid Harkivi oblastis õhurünnaku Ukraina sõjalistele objektidele ja kriitilisele taristule, kasutades kaheksat õhutõrjeraketti S-300/S-400, 11 tiibraketti Kh-101 ja 32 ründedrooni Shahed-131/136," kirjutas Ukraina õhujõudude ülem Nikolai Oleštšuk sotsiaalmeediakeskkonnas Telegram.

Ukraina õhukaitsejõud tulistas alla seitse tiibraketti 11-st ja kõik 32 ründedrooni, märkis Oleštšuk. Õhutõrjerakettide kohta infot ei antud.  

Vene õhuvahendid olid sihitud Hmelnõtski, Dnepropetrovski, Tšerkassõ, Kirovogradi, Zaporižžja, Odessa, Hersoni, Kiievi ja Vinnõtsja oblastisse.

Vaenlase õhurünnaku tõrjumisel osalesid Ukraina õhuväe õhutõrjeraketiüksused, Ukraina kaitseväe mobiilsed tulegrupid ja elektroonilise sõjapidamise üksused.

Ukraina ründas Kertši

Ukraina korraldas ööl vastu neljapäeva õhurünnaku okupeeritud Krimmi poolsaare idatipus asuvale Kertši linnale, kuhu ulatub ka Venemaalt lähtuv sild.

Ukraina meedia teatas plahvatustest Kertšis ning liikluse peatamisest sillal. Kohalike elanike postitustele viidates teatas meedia umbes 20 plahvatusest.

Hiljem väitsid okupatsioonivõimud, et õhutõrje poolt alla lastud rakettide rusudest sai pihta kaks praami – üks autode ja teine raudteevagunite vedamiseks mõeldud alus. Inimesed rünnakus Vene võimude väitel kannatada ei saanud.

NYT: Biden on lähedal lubamaks Ukrainal kasutada USA relvi Venemaa territooriumil

USA administratsioonis jätkuvad vaidlused Ukrainale kehtestatud piirangu tühistamise üle, mille kohaselt ei lubata sellel Ameerika antud relvadega rünnata Venemaal asuvaid sihtmärke. President Joe Biden on lähedal selle keelu tühistamisele, kirjutas The New York Times (NYT) anonüümsetele allikatele viidates.

"President Biden on lähenemas sellele, mis võib olla üks tema tähtsamaid otsuseid Ukraina sõjas: Ameerika relvade kasutamise keelu tühistamine Venemaal," öeldakse väljaandes.

Bideni administratsioon on pikka aega keeldunud lubamast Ukrainal ründamast Venemaal asuvaid sõjalisi sihtmärke USA relvadega, kuna kardab, et see võib eskaleeruda otseseks vastasseisuks USA ja Venemaa vahel. Nüüd on Valge Maja alustanud ametlikku ja tõenäoliselt kiiret arutelu, kas see on riski väärt, kirjutas leht.

Piirangute tühistamise võimalikkusest annab väljaande hinnangul tunnistust USA välisministri Antony Blinkeni avaldus, kes ütles kolmapäeval Moldova visiidi raames toimunud pressikonverentsil, et Valge Maja võiks oma seisukohta "kohandada".

"Me mõtleme alati selle peale, mis on vajalik tagamaks, et Ukraina saaks end tõhusalt kaitsta," ütles Blinken.

Ajalehe andmeil väidavad mõned Bideni nõunikud, et nad usuvad, et tema positsiooni muutmine on vältimatu.

Siiski usuvad nad, et kui president oma meelt muudab, seatakse tõenäoliselt ranged piirangud sellele, kuidas ukrainlased võivad Ameerikast tarnitud relvi kasutada, lubades rünnata otse Venemaa piiril asuvaid sõjalisi rajatisi, mis on seotud rünnakutega Ukraina vastu. Samal ajal säilitab Biden USA relvade kasutamise keelu sügaval Venemaa territooriumil asuvate sihtmärkide ründamiseks või Venemaa kriitilise infrastruktuuri vastu.

Samas tunnistavad ametnikud, et isegi kui president kurssi muudab, ei teata ta sellest suure tõenäosusega kunagi avalikult ning Ameerika suurtükimürsud ja raketid hakkavad lihtsalt Venemaa sõjaliste sihtmärkide pihta langema.

Venemaa lõpetas bensiinitootmise statistika avaldamise

Venemaa riiklik statistikaagentuur Rosstat on lõpetanud bensiinitootmise statistiliste andmete avaldamise.

Nagu energeetikaministeerium Interfaxile selgitas, tehti otsus naftatoodete turu informatsioonilise julgeoleku tagamiseks.

"Praegust geopoliitilist olukorda arvestades võib sellise teabe avaldamine motiveerida ebaausaid turuosalisi korraldama turumanipulatsioone," teatas ministeeriumi pressiteenistus.

Seetõttu aitab bensiinitootmise statistika peitmine tugevdada kodutarbijate tarnekindlust ja suurendada riigi kui terviku energiajulgeolekut, selgitas ministeerium.

Samal ajal jätkub naftasaaduste hindade andmete avaldamine, rõhutas energeetikaministeerium.

Seega oli viimane kuu, mil Rosstat avalikustas bensiinitootmise andmed, aprill. Agentuuri andmetel toodeti Vene Föderatsioonis 2024. aasta esimese nelja kuuga 14,4 miljonit tonni mootoribensiini, mis on 1,7 protsenti vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Seejuures on bensiini tootmine kuust kuusse vähenenud. Jaanuaris toodeti 3,8 miljonit tonni, veebruaris 3,7 miljonit tonni, märtsis 3,5 miljonit tonni, aprillis 3,4 miljonit tonni.

Samas on alates märtsist Venemaa naftatöötlemistehastes puhkenud Ukraina korraldatud rünnakute tagajärjel regulaarselt tulekahjusid. Peamiselt on intsidente toimunud Krasnodari krai territooriumi, aga ka Nižni Novgorodi, Rjazani, Rostovi ja teiste piirkondade rafineerimistehastes. Rünnakud on põhjustanud bensiini tootmise vähenemise Venemaal. Aprilli lõpuks on kütusetootmine siiski stabiliseerunud, rõhutas Venemaa energeetikaministeerium.

Lavrov: Venemaa peab F-16 tarneid Ukrainale NATO tuumasignaaliks

Venemaa peab hävitajate F-16 kavandatud tarnimist Ukrainasse NATO signaalaktsiooniks tuumavaldkonnas, ütles Vene välisminister Sergei Lavrov neljapäeval uudisteagentuurile RIA antud intervjuus.

"Nad üritavad meile öelda, et USA ja NATO ei peatu Ukrainas mitte millegi ees," ütles Lavrov pärast seda, kui oli viidanud, et hävitajad F-16 on võimelised kandma ka tuumarelva.

"Sellegipoolest loodame, et praegu toimuvad Vene-Valgevene õppused mittestrateegiliste tuumarelvade kasutamiseks toovad meie vastased mõistusele, tuletades neile meelde edasise tuumaeskalatsiooni katastroofilisi tagajärgi," lisas Lavrov.

Venemaa on korduvalt kasutanud Vene agressiooni tõrjuvat Ukrainat abistavate lääneriikide ähvardamiseks ka viiteid tuumarelvadele.

Itaalia ei luba Ukrainal enda saadetud relvi Venemaa territooriumil kasutada

Itaalia ei saada kunagi Ukrainasse oma vägesid ning ei luba ühtegi relva, mille ta on Kiievile tarninud, Venemaa territooriumil kasutada, ütles Itaalia välisminister Antonio Tajani neljapäeval.

"Kõiki Itaaliast Ukrainasse saadetud relvi tuleks kasutada Ukraina sees," ütles Tajani teleintervjuus avalik-õiguslikule ringhäälingule RAI.

Itaalia on peaminister Giorgia Meloni ajal olnud Ukraina kindel toetaja, kuid Rooma pole kunagi avaldanud oma sõjalise abi üksikasju.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga üle 1000 sõduri

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 506 260 (võrdlus eelmise päevaga +1160);

- tankid 7710 (+10);

- jalaväe lahingumasinad 14 913 (+22);

- suurtükisüsteemid 13 101 (+35);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1088 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 815 (+0);

- lennukid 357 (+0);

- kopterid 326 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 10 532 (+22);

- tiibraketid 2222 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 17 849 (+53);

- laevad / paadid 27 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2153 (+11).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.