Esimesed Taani lubatud F-16 hävitajad peaks Ukrainasse jõudma suve jooksul. Uute hävitajatega üksi on ukrainlastel samas raske õhus suuremat edu saavutada ja sellepärast on märgiline Rootsi kolmapäeval antud lubadus radarilennukite saatmise kohta.

"Lennukile on nagu selja peale pandud radar ja põhimõtteliselt see on nagu silmad taevas. Kui näiteks radar on maapinnal, siis maapinna kumeruse taha me ei näe, tekivad pimealad. Samuti, kui on mingid suuremad objektid ees, siis seireulatus ja katteala ei ole võib-olla eriti suur. Aga kui me selle radari tõstame õhku, siis sisuliselt on meil ju lahinguväli nagu peo peal. Põhimõtteliselt see annabki ukrainlastele parema ülevaate õhuruumis toimuvast," selgitas õhuväe staabiülem kolonel Janek Lehiste.

See on eriti tähtis, sest õhusõda Ukrainas on kolinud maapealsete radarite eest varju madalale. Nii peidavad ennast ründelennukid, helikopterid, tiibraketid ja droonid.

"Ukrainas väga paljud õhuruumis toimuvad asjad on kolinud õhuruumi madalamatesse kihtidesse, alustades kõige traditsioonilisemalt kopteritest, ründelennukitest, mis lahingupiirkondades tulevad üpris madalale, siis lisada sinna juurde tiibraketid ja loomulikult droonid. Nii et väga palju õhulahingut toimub Ukrainas madalatel kõrgustel ja nüüd omada ülevaadet sellest, mis seal toimub ja kes, kuidas toimetab, see on väga väärt ja vajalik info. See lennuk selles mõttes annab selle ülevaate oma seireulatusega ja lisaks on sellel veel pardal ka kõikvõimalikud elektroonilise luure lisaseadmed, mis võimaldavad kaardistada ka elektroonilisi seadmeid, mis toimetavad lahingutandril," rääkis Lehiste.

Märgiline on ka, et nii Rootsi tootja Saab radarilennukid kui ka USA-s toodetud F-16 hävitajad kasutavad mõlemad Link 16 võrku. Lihtsamalt öeldes peaks nad suutma turvaliselt ja kiirelt üksteisega suhelda.

"See lennuk on silmadeks üleval ja samas ka nii-öelda lahingukorraldaja annab sihtmärgid ühele lennukile või teisele lennukile, annab neile informatsiooni ja sellega on võimalik alustada Ukraina õhukaitse toimimist," selgitas Lehiste.

Ehk radarilennuk saaks tiirutada Lääne-Ukraina kohal ja anda Ukraina hävitajatele täpse info, mis suunast tuleb mõni Vene tiibrakett, droon või lennuk. Seega ukrainlastel on suurem lootus tõrjuda rindejoonele liugpomme viskavaid Vene lennukeid või alla lasta Vene tiibraketid enne, kui need Ukraina linnadeni jõuavad.

Rootsil on samas vaid kaks sellist lennukit anda. Nendega pidevalt kogu Ukraina õhuruumi katmine võimalik ei ole.

"Kaks lennukit on võimekus, sellega saab toimetada ja teha. Aga me peame ka arvestama, et tegemist on tehnikaga, midagi võib katki minna, vajada hooldust. Kaks lennukit on tõenäoliselt absoluutne miinimum. Samas kui sul jääb ainult üks lennuk, siis sa saad ainult teatud ajavahemikku opereerida. Aga igal juhul see on võimekus," ütles Lehiste.

Kindlasti ei taha Vene väed lasta radarilennukitel ka vabalt lennata.

"See on kõrge väärtusega lennuvahend ja kui nüüd vaadata läbi venelaste silmade, siis kõrge tasuvusega sihtmärk ja ilmselgelt seda hakatakse jahtima. Nii et selles mõttes selle lennukiga opereerides peavad ukrainlased rakendama nii passiivseid kui ka aktiivseid kaitsemeetmeid. Alustades sellest, mis on loomulik, et ta oma seireulatuse tõttu saab opereerida rindejoonest eemal, sügavuses, mis annab juba passiivse kaitse. Teisalt tuleb tõenäoliselt selle lennuki opereerimist katta ka kas siis hävitajatega, on need õhus olev patrull või on see maapealses valmisolekus olev patrull. Loomulikult kõikvõimalikud muud kaitsemeetmed," rääkis Lehiste.

Ka teatas Rootsi kaitseminister Pål Jonson kolmapäeval, et Rootsi Gripeni hävitajaid pole praegu Ukrainasse mõistlik saata.

"Teised riigid hävitajate koalitsioonist on meile öelnud, et ühel sõjas oleval riigil on raske samal ajal kasutusele võtta kaks neljanda generatsiooni hävitaja tüüpi. Muude asjade kõrval on piloote puudu," sõnas Johnson.

Ukrainale on üks hävitaja tüüp korraga kõige parem, nõustus ka Lehiste.

"Ukrainale, ma arvan, on praegu kõige parem see, kui on üht tüüpi hävitaja kasutuses. Nad õpivad selle selgeks, sellega kaasnev kogu logistiline toetusahel on suur ja mahukas. Kui nüüd kujutame ette, et nad võtavad kasutusele teise lennukitüübi, millel on oma logistiline ahel, siis on vaja koolitada omad spetsialistid, mida ristkasutada väga ei saa, siis see on lihtsalt liialt koormav. Siis tekib efektiivsuse küsimus, kas see on kõige parem lahend. Nii et ma arvan, et praegu panustamine F-16-le, mis on kõige levinum lennuk lähiajaloos, on õige otsus;" rääkis kolonel.

Praegu samas ei ole teada, millal Rootsi radarilennukid Ukrainasse jõuavad. Kui hävitajad peaks jõudma suvel, siis täpset kuupäeva ka ei ole seni öeldud. Selle nädala teisipäeval ütles Ukraina kaitseminister Rustem Umerov vastuseks ajakirjaniku küsimusele vaid: "Loodetavasti väga varsti."