President Alar Karis kuulutas neljapäeval välja riigikogus äsja vastu võetud Venemaa varade konfiskeerimise seaduse, mille õiguspärasuses mõned riigiõiguse asjatundjad on kahelnud.

Karis märkis, et seaduse järgi saab võõrandada ja kahju hüvitamiseks kasutada ainult nende vara, kelle seos õigusvastase teo toimepanemise või sellele kaasaaitamisega on kindlaks tehtud ja piisavalt tõendatud. "Järelikult ei piisa vara võõrandamiseks sellest, et kellegi vara on rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu külmutatud," ütles Karis.

Madise märkis, et riigipeaga saab nõustuda, vara konfiskeerimiseks ei piisa tõigast, et see on Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu külmutatud ning seadust peab tõlgendama nii, et vara võõrandamise tingimus on isiku enda õigusvastane tegevus ja sellest johtunud kahju, mistõttu puudutab see neid, kes on aktiivselt osalenud sõjalise agressiooni toimepanemises või sõjapidamisnormide rikkumises. 

"Kui mõne sellise isiku vara, kellelt jõustunud sätte alusel saaks vara ära võtta, peaks üldse Eestis leiduma, on isikul võimalik pöörduda kohtusse ja kohus hindab, kas võõrandamine on õiguspärane ning kas hüvitus oli kohene ja õiglane," lausus Madise.

Õiguskantsler märkis, et Eesti põhiseadus kaitseb omandit väga tugevalt, arvestades meie rahva kurbi ajalookogemusi.

"Rahvahääletusel otsustati, et "Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus"," ütles Madise.