Kabinetiülema valik on Euroopa Komisjoni voliniku jaoks üks esimesi olulisi samme. Selle teekonna läbi teinud energiavolinik Kadri Simsoni arvates on ühelt poolt vaja leida motiveeriv juht teistele kabinetiliikmetele. Teisalt peaks kabinetiülem oskama kaitsta voliniku algatusi ja olema võimeline teda vajadusel ka asendama.

Simsoni valikuks osutus lõpuks itaallane Stefano Grassi, kes töötas enne seda Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini kabinetiülemana.

"Ma valisin korraga kogu oma meeskonda ehk mul oli soov oma kabinetis näha senisest rohkem eestlasi. Aga eestlased, kellega ma olin koos töötanud Eesti eesistumise ajal, neist keegi ei omanud komisjonis töötamise kogemust. Seega oli mul vaja ka kolleegi, kes on kogenud ja teab, kuidas kabinettides omavahel töö käib ja kuidas saada sellises 27 kabineti koordineerimises oma tahtmist," selgitas Simson.

Euroopa Liidu välisteenistuse kõrge ametniku Matti Maasika sõnul valivad volinikud kabinetiülemaks tihti siiski oma rahvuskaaslase. Juhul, kui kaalukauss langeb välismaalase kasuks, siis on võimalik, et omavahel on peetud veel muid läbirääkimisi.

"Need ametikohad on väga väärtuslikud, jah. Neid väärtustatakse komisjoni ametnike poolt väga ja siin, nüüd liigselt tagatubade uksi paotamata, on võimalikud erinevad kokkulepped ja viisid," ütles Maasikas.

Euroopas on sahistatud, et peaminister Kaja Kallasest võiks saada näiteks komisjoni kaitsevolinik. Kuigi praegu on kõik lahtine, siis peaks Kallase sõnul olema eestlasest voliniku kabinetiülem samuti eestlane.

"See peab olema Eesti süsteemist just selle jaoks, et see on üks oluline laud, mille taga peab olema Eesti esindatud. Seda ma ütlesin ka Kadri Simsonile enne seda, kui ta võttis endale itaallase, et see on viga. Kindlasti ma soovin, et järgmine volinikukandidaat seda viga ei kordaks," ütles Kallas.

Kallase sõnul pole mitte keegi veel näidanud üles huvi temaga sel teemal vestelda. Samas on Eestis vähemalt paberil sobivaid inimesi mitmeid, kas või mõni Euroopas tegutsenud kõrge ametnik või näiteks kaitse- ja välisministeeriumi kantsler.

"Eesti ministeeriumite kantslerid on nii palju, kui mina tean, kõik väga võimekad inimesed ja kõik on õpitav. Siin kindlasti, kui keegi tuleb päris väljast, on õppimist rohkem," ütles Maasikas.