Saate esimeses pooles vaidlesid Kõlvart ja Perling peamiselt Jana Toomi tegevuse üle Euroopa Parlamendis, alustas kumbki oma erakonna võimaluste hindamisest.

"Ma olen kindel, et kui meie toetaja tuleb välja, tuleb ka mandaat," ütles Kõlvart.

Perlingu sõnul on Parempoolsete võimalus samuti valimisaktiivsuse taga. "Valija otsustab lõplikult pühapäeval. Parempoolsete võimalus on seal, kus on valimisaktiivsus. Tulge välja ja saatke Parempoolsete esindaja Brüsselisse ja jätke koju Jana Toom. Me oleme näinud, mida Jana Toom 10 aastat on teinud Euroopa Parlamendis, täna ei ole see aeg, millal Keskerakond peaks Eestit esindama Euroopas," ütles Perling.

Kõlvarti sõnul võitlevad praegu Keskerakonna mandaadi nimel nii Parempoolsed kui ka Aivo Peterson kui ka Reformierakond. "Väga kirju seltskond. Ma loodan, et kolm erakonda kuidagi saavad omavahel asjad ära klaarida, aga mandaat ikkagi tuleb meile," sõnas Kõlvart.

Kõlvarti sõnul on Keskerakonna ideoloogia ja väärtused samad, mis need olid enne suurt pereheitmist, kui erakonnast lahkusid lainetena paljud nimekad poliitikud. "Need on väga sarnased Euroopa väärtustega. Peamine Euroopa Liidu sõnum ja väärtus on solidaarsus. Ja see on ka meie üleskutse," ütles Kõlvart.

"Ei, need ei ole Euroopa väärtused," vaidles Perling vastu. "Me teame, mida Jana Toom on teinud. Olgu alustuseks kolm lihtsat näidet. Ždanoka, keda ta on toetanud, ÜRO-sse kirjutanud. Ma räägime Mamõkinist, kes on väga selge Kremli-meelne tegelane, kelle ta on võtnud enda kontorisse tööle. Me räägime Paljamarist, kellel käib Jana Toom külas. Tegelikult ehitab ta seal Euroopa Liidu rahade eest Kremli narratiivi," rääkis Perling.

Sellega ei olnud Kõlvart nõus. "Muidugi oleks aus, kui lugupeetud kolleeg saaks neid teemasid Jana Toomiga arutada. Aga tegelikult see, mida väidab lugupeetud konkurent, on tingitud valimiskampaaniast. Loomulikult on lihtne valida tugev konkurent ja teda rünnata, aga see kõik ei vasta tõele. Mis aga vastab tõele, on see, et Jana Toom on väga aktiivne Euroopa Parlamendi liige. Seda märkavad mitte ainult siin Eestis, vaid ka tema kolleegid Euroopa Parlamendist ja eelkõige sotsiaalvaldkonnas, mida kahjuks ei näita teised Eesti poolt saadetud Euroopa Parlamendi saadikud," lausus Kõlvart.

Rääkides julgeolekust rõhutas Perling, et vaja on Euroopa kokkulepet, mis sisaldaks nii Ukraina abistamist kui ka sõjajärgset ülesehitamist.

"Vaieldamatult peab Euroopa olema ühtne, ehk see peab olema tingimusteta, et Ukraina peab selle sõja võitma. Kui Parempoolsed räägivadki sellest, et me kaitseme vabadust, siis see esimene vabadus, mida kaitsta ongi Ukraina, Eesti ja iga riigi vabadus määrata oma tulevik. Ja täna käib Euroopas sõda. See ühtsus peab olema nii selles vallas, kuidas me Ukrainale relvi anname, kui ka selles vallas, kuidas me hakkame Ukrainat pärast sõda üles ehitama. Samamoodi tuleb ühtselt vastu hakata Vene mõjutustegevusele. Ma ju ise töötan iga päev lääne kolleegidega ja ei saa kogu läänemaailm aru, et tegemist on Venemaa näol agressoriga," rääkis Perling.

Kõlvart aga rääkis Ukraina abistamise juures majandusplaani loomisest. "Seda on kahjuks vähe, kui me ütleme, et Ukrainat tuleb kaitsta, aidata üles ehitada. Sellest ei piisa. Tuleb pakkuda ka konkreetset majandusplaani. Aastas läheb sõjapidamine Ukrainale maksma 100 miljardit ja me saame aru, et sõda ei ole ühe-aastane protsess," ütles Kõlvart.

"Selle plaaniga peab tulema välja Euroopa Liit niikuinii, meil ei ole valikut, me peame selle plaani pakkuma. Küsimus on selles, kas me näeme seda ressurssi, et piisavalt investeerida nii praegu, kui selleks on operatiivne vajadus, kui ka ülesehitamise ajal. Aga see peab tähendama ka seda, et meil on pikk plaan – me näeme, et Ukraina areneb, sellest saab osa Euroopa Liidust, aga ka suur osa Euroopa Liidu turust ja tänu sellele pikemas perspektiivis Euroopa Liit sellest ainult võidab. Aga täna me peame aru saama, et see on väga pikk protsess. Kui praegu Ukraina peaks meiega ühinema, siis see tähendaks Eestile, et Eesti saab Euroopa Liidu fondidest raha vähem, kui ta annab Euroopa Liidule. Meist saab doonor. Kas me oleme selleks täna valmis. Oleks vaja ausalt rääkida sellest, mida see tähendaks," lausus Kõlvart.

Kõlvarti sõnul oleks Eestil vaja operatiivselt leida poolteist miljardit eurot kaitsekuludeks.

Perlingu sõnul tuleb Ukrainal aidata ka kehtestada õigusriiki, et riik muutuks korruptsioonist puhtamaks. "Siis tulevad investeeringud ja siis tuleb ka sinna raha. Me võime rääkida teatud võlakirjadest, millega toetada, aga põhiline on ikkagi ühisturg, kust Ukraina ise saab hakata oma jõukust kasvatama," sõnas Perling.

Kõlvart vastas Perlingule, et Ukrainal ei ole aega nii kaua oodata. "See, et Ukraina saab osa Euroopa Liidu turust ja siin avanevad ka võimalused, ka Eestile, on perspektiiv, mis leiab aset parimal juhul 10–15 aasta pärast. Aga raha tuleb leida täna ja praegu," vastas Kõlvart.

Kõlvarti sõnul on Ukraina ülesehitamiseks kolm võimalust – maksutõusud, veelgi suurem panustamine liikmesriikide poolt ja laen. Kõlvart pakkus, et Ukraina abistamiseks tundub kõige realistlikum Euroopa ühine laen. "Siin peab olema ühine Euroopa Liidu otsus ja ühine panustamine. Teist võimalust ei ole," ütles Kõlvart.

Saatejuht Liisu Lass küsis, kas Eesti peaks kaaluma Prantsusmaa eeskujul sõdurite saatmist Ukrainasse.

"Kindlasti peab Eesti arutama seda ja mitte välistama," vastas sellele Perling.

"Mina olen kindlasti selle vastu, et Eesti sõdureid saadetakse Ukrainasse. Ma arvan tegelikult, et igasugused instruktorid on seal juba olemas. Aga suuremas plaanis me peame kaaluma riske ja mina kindlasti ei ole seda meelt, et Eesti peaks saatma enda sõdureid sinna," kommenteeris Kõlvart.

Rääkides Euroopa Liidu poolsest ülereguleerimisest, ütles Perling, et seda tuleb kindlasti vähendada. "Tavainimesele seondub Euroopa Liit kahjuks sageli selliste kafkalike bürokraatlike normidega. Tuleb pöörduda Euroopa Liidu algpõhimõtete juurde tagasi – need on subsidiaarsus ja proportsionaalsus. Et kõiki asju tuleb otsustada inimestele võimalikult lähedal, kõike ei pea Euroopa Liidu tasandil otsustama," lausus Perling.

Kui üks reegel tehakse Euroopa Liidus juurde, peaks Perlingi sõnul kaks reeglit altpoolt kaduma.

Keskerakonna valimisprogrammis on ära toodud Euroopa Liidu miinimumsissetuleku raamistiku väljatöötamine. Kõlvarti sõnul viitab see solidaarsusele. "Heaolust sõltub nii riigi kui ka riikide stabiilsus. Ja see, mis seda heaolu tagab, on sissetulek. Ja pikemas perspektiivis see peakski olema üheks eesmärgiks. Ja see ei ole ülereguleerimine," rääkis Kõlvart.

"Aga kui rääkida regulatsioonidest, siis ma arvan, et keegi ei ole selle vastu, et asju tuleb teha kiiremini, paremini, et see oleks lihtsam ja inimestele lähedam," sõnas Kõlvart.

Kõlvart rõhutas, et Euroopa Liidu laienemise korral ei saa liit ilma tsentraliseerimiseta. "Sest muidu Euroopa Liit ei ole efektiivne ja majandus ei saa areneda. /.../ On ainult üks võimalus – tsentraliseerimine, uued reeglid, uus struktuur. See on laienemise hind," ütles Kõlvart.

Perlingu sõnul on miinimumsissetuleku kehtestamine väga halb mõte. "See on justnimelt vastuolus sellega, et Euroopa Liit on ju liikmesriikide liit. See iga riigi otsustusvabadus ülioluline. Millise riigi miinimumpalga me siis võtame, kas Luksemburgi või Bulgaaria oma, mida me hakkame Eestis kehtestama."

Vastates küsimusele, miks peaks Keskerakonna esindaja olema Euroopa Parlamendis, ütles Kõlvart, et Keskerakond on oma efektiivsust tõestanud. "Teiseks. Keskerakond on suurim erakond Eestis, meil on palju toetajaid kui ka erakonna liikmeid, nad vajavad enda esindatust Euroopa Liidus," rääkis Kõlvart.

Perlingu sõnul peaks Parempoolsete esindaja olema Euroopa Parlamendis seetõttu, et neil on tugevad kandidaadid, kes viivad sinna värskust. "Meil on parempoolsed ideed ja parempoolsust vajab nii Euroopa kui ka Eesti. Täna kindlasti peaks eestimeelne valija tulema välja, sest suurtel on hääled koos. Aga Parempoolsed on võimalus, et jätta Keskerakond, kes ei esinda Eesti huve Euroopas, koju ja valida selle asemel Parempoolsed Euroopasse," ütles Perling.