Isamaad toetas samas 27,7 protsenti, Reformierakonda 18,9 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 17,8 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 15. aprillist 13. maini. Kokku küsitles Norstat 4003 valimisealist Eesti kodanikku.

Liidrikohal oleva Isamaa edu teisel kohal oleva Reformierakonna ees on 8,8 protsendipunkti. Kolmandal kohal olev EKRE jääb Reformierakonnast 1,1 protsendipunkti kaugusele. Üldiselt on erakondade toetusprotsendid püsinud alates aprilli algusest suhteliselt stabiilsed.

Esikolmikule järgnevad SDE (14,1 protsenti), Keskerakond (11 protsenti) ning Eesti 200 (4,7 protsenti).

Eesti 200 toetus on pikemat aega püsinud valimiskünnise piiril ning viimaste tulemuste põhjal on see taas viie protsenti piirist allpool.  

Koalitsioonierakondi toetab kokku 37,7 protsenti ning opositsioonierakondi 56,5 protsenti vastajatest.

Tulemuste presenteerimisel on Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad (27,7 protsenti) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,68 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,79 protsenti.  

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 15.04-22.04, 22.04-29.04, 29.04-06.05 ja 06.05-13.05 ning nendele vastas kokku 4003 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku. Valimi esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses, kus telefoniküsitlusele vastanud moodustavad valdava enamuse. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.