Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 27,7 protsenti, Reformierakonda 18,7 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 16,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 22. aprillist 26. maini ning kokku küsitleti 4002 valimisealist Eesti kodanikku. 

Liidrikohal oleva Isamaa ja teisel kohal oleva Reformierakonna toetus nädalaga ei muutnud. Kolmandal kohal oleva EKRE toetus langes nädalaga 1,3 protsendipunkti võrra ning viimase kolme nädalaga on rahvuskonservatiivide toetus langenud 2,3 protsendipunkti võrra. Praegusest madalam oli EKRE toetus viimati 2021. aasta jaanuaris. 

Esikolmikule järgnevad SDE (14,1 protsenti), Keskerakond (11,3 protsenti) ning Eesti 200 (5,6 protsenti). Keskerakonna toetus on viimase kolme nädalaga tõusnud 1,5 protsendipunkti võrra ning eelmisel nädalal valimiskünnisest allapoole langenud Eesti 200 toetus on taas üle viie protsendi piiri. 

Koalitsioonierakondi toetab kokku 38,4 protsenti ning opositsioonierakondi 55,5 protsenti vastajatest.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad (27,7 protsenti) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,69 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,87 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. 

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 22.04-29.04, 29.04-06.05, 06.05-13.05 ja 13.05-20.05 ning nendele vastas kokku 4002 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses, kus telefoniküsitlusele vastanud moodustavad valdava enamuse. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.