Alates 2020. aasta kevadest olid Eestis spaad vaheldumisi kas täielikult suletud või kehtis neis 50 protsendi täituvuse reegel. 2021. aasta suvel pöördus Mustamäe Elamus Spa kohtusse.

"Kui sisuliselt aasta aega kannatada neid piiranguid, siis üks hetk tekib küsimus, et miks sellised piirangud seatakse. Kui korraldused ja seletuskirjad lahti võtta, siis ei nähtu sealt neid põhjendusi. Ei saa aru, miks sellised piirangud, miks neid vaja on. Miks näiteks ei võinud spaa täieliku sulgemise asemel hoopis täituvusprotsent olla 50 protsenti? Selliseid põhjendusi sealt ei nähtu," rääkis Mustamäe Elamus Spa esindaja, advokaat Gerli Helene Gritsenko.

Vabariigi valitsus leiab aga, et üldised põhjendused olid piirangutele toodud ja tol ajal väga palju alternatiive viiruse tõkestamiseks polnud.

"Me räägime koroona algusaja piirangutest. Need olid meetmed, mis vähendasid inimestevahelisi kontakte ja suhtlemist. Meil ei olnud vaktsiine, meil ei olnud võimalust haigust ravida, ravimid puudusid. Me lähtusime ka tegevuse nakkusohtlikkusest, raamatukogu on vähem nakkusohtlik kui spaa. Sellest lähtuvalt ka need piirangud on kehtestatud," ütles valitsuse esindaja Ave Henberg.

Riigikohtunik Julia Laffranque sõnul on põhiküsimus selles, kui põhjalikult tuleb valitsusel selliste piirangute kehtestamist põhjendada.

"Kas on mingid erisused kriisiolukordades? Kui on tõesti aeg nii napp ja ühel pool on inimeste tervisekaitse ja teisel pool ettevõtlusvabadus, kuidas seda tasakaalustada, kuidas leida tasakaal? Milline on valitsuse põhjendamise kohustus, kas proportsionaalsustest peaks olema sügavuti tehtud, ja järgmisena, kas kohtud peaksid seda tegema ja kui suures ulatuses," lausus riigikohtunik Julia Laffranque.

"Mida meie riigikohtult ootame, on see, et ta ütleks välja seisukoha, kas valitsus oleks tervisekriisi tingimustes pidanud viimistlema sisuliselt ideaalseks kõik seletuskirjad ja tegema need sellise struktuuriga, nagu kaebajad soovivad või võisime me keskenduda eelkõige tervise põhiõigusele ja sellele, et nii koroona- kui ka insuldi- kui ka infarktihaiged saaksid meditsiiniabi," ütles Henberg.  

"See on põhimõtteline (vaidlus) selles mõttes, et kui meil peaks tulema näiteks uus tervisekriis, kuidas vabariigi valitsus peaks piiranguid vastu võtma, kuidas neid peaks põhjendama, nii et kodanikud aru saaksid, et miks need piirangud meile sellisena peale pannakse," ütles Gritsenko.

Oma otsuse teeb riigikohus teatavaks septembris.