Oluline neljapäeval, 6. juunil kell 22.12:

- Prantsusmaa annab Ukrainale hävitajad Mirage-2000;

- Droonid tabasid Rostovi oblastis asuvat Vene rafineerimistehast;

- Ukraina kohus mõistis venelasi aidanud ekssõduri viieks aastaks vangi;

- Biden: Ukraina ei tohi kasutada USA relvi Moskva ründamiseks;

- Ungari ei osale Ukraina konverentsil Šveitsis;

- Venemaa pommitas järjekordset kaubanduskeskust Hersoni oblastis;

- Ukraina teatas järjekordse Vene aluse hävitamisest;

- Stoltenberg ja Stubb: NATO ei kavatse Ukrainasse vägesid saata;

- Zelenski: Suurbritannia lubas rünnata sõjalisi sihtmärke Venemaal.

Prantsusmaa annab Ukrainale hävitajad Mirage 2000-5

Prantsusmaa loovutab hävitajad Dassault Mirage 2000-5 Ukrainale ja annab väljaõppe Ukraina pilootidele osana uuest sõjalisest koostööst Kiieviga Venemaa sissetungi vastu võitlemisel, teatas neljapäeval president Emmanuel Macron.

"Homme alustame uut koostööd. Teatame Prantsuse tootja Dassault valmistatud hävitajate Mirage 2000 üleandmisest Ukrainale ja anname Prantsusmaal väljaõppe Ukraina pilootidele," ütles Macron otseintervjuus Prantsuse televisioonile.

Ukraina kohus mõistis venelasi aidanud ekssõduri viieks aastaks vangi

Ukraina kohus mõistis endise sõduri, kes edastas venelastele teavet tundlike sõjaliste sihtmärkide asukohtadest, viieks aastaks vangi, ütlesid neljapäeval prokurörid, vahendas AFP-BNS.

Mees võttis Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) esindajaga ühendust suhtlusplatvormi Signal kaudu. Ta saatis FSB-le andmeid sõjaväelaste ja sõjatehnika asukoha kohta Harkivi ja Mõkolajivi oblastis, lisasid nad.

"Vaenlane vajas seda infot sihitud õhurünnakute korraldamiseks Ukraina kaitsjate vastu," ütlesid prokurörid.

Mees võeti kinni rindelinna Kupjanski lähedal ja ta tunnistas täielikult oma süüd.

Mais võttis Ukraina julgeolekuteenistus kinni kuus inimest süüdistatuna kaasa aitamises Venemaa õhulöögile ühele korterelamule Donetski oblastis. Rünnak nõudis üheksa inimese elu.

Biden: Ukraina ei tohi kasutada USA relvi Moskva ründamiseks

USA president Joe Biden rõhutas neljapäeval, et Ukraina ei tohi kasutada Ühendriikidelt saadud kaugmaarelvi sügaval Venemaa alal asuvate sihtmärkide või Moskva ründamiseks.

"Me ei anna luba löökideks 200 miili sügavusse Venemaal ja me ei anna luba löökideks Moskvale, Kremlile," ütles ta ABC Newsile antud intervjuus, mis avaldati neljapäeval, vahendas AFP-BNS.

USA ametnikud teatasid eelmisel nädalal, et Washington oli osaliselt tühistanud relvastuse kasutamisele seatud piirangud, et Ukraina saaks kaitsta Harkivi oblastit Venemaa rünnakute eest.

Ungari ei osale Ukraina konverentsil Šveitsis

Ungari ei osale Ukraina rahutippkohtumisel Šveitsis, teatas neljapäeval peaminister Viktor Orbán. Teade tuli pärast seda, kui Ungari välisminister oli Peterburi majandusfoorumil lubanud kohtumisel osaleda.

Ukraina konfliktis osalemine on vastuolus Ungari rahvuslike huvidega, mistõttu ta ei lase end sellesse tõmmata, väitis ta.

"Ukrainlased usuvad, et mida rohkem riike satub vastasseisu Venemaaga, seda suuremad on neil võiduvõimalused, mistõttu nad paluvad sekkuda nii Euroopa Liidul kui ka kogu maailmal, kuid meie, ungarlased, teame, et me peame kõrvale jääma konfliktist, kuna selles osalemine ei vasta Ungari rahvuslikele huvidele," tsiteeris Serbia meedia Ungari peaministri sõnu.

Ungari on olnud häälekas kriitik Lääne sanktsioonide suhtes Venemaa vastu pärast selle sissetungi Ukrainasse. Peaminister Viktor Orbán on säilitanud soojad suhted Moskvaga, saades selle eest kriitikat mõlemalt poolt Atlandi ookeani.

Varem oli Ungari välisminister lubanud kohtumisel osaleda.

"Ungari on konverentsil esindatud välisministri tasandil," ütles välisminister Peter Szijjarto majandusfoorumil Peterburis.

Tippkohtumise eesmärk on koguda laiapõhjalist rahvusvahelist toetust Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski rahuettepanekutele, mis hõlmavad Vene vägede täielikku lahkumist Ukrainast. Venemaa on selle algatuse aja raiskamisena tagasi lükanud.

Stoltenberg ja Stubb: NATO ei kavatse Ukrainasse vägesid saata

NATO peasekretär Jens Stoltenberg viibib neljapäeval Soomes ja kohtus president Alexander Stubbiga. Hiljem andsid mõlemad poliitikud ka pressikonverentsi ning kinnitasid taas, et sõjalisel alliansil pole kavas vägesid Ukrainasse saata, vahendas Yle. 

Droonid tabasid Rostovi oblastis asuvat Vene rafineerimistehast

Öösel vastu neljapäeva sai tabamuse Rostovi oblastis Novošahtinskis tegutsev rafineerimistehas. Tehases toimus mitu plahvatust ning seal puhkes suur tulekahju. 

Vene meedia teatas, et tehast tabasid droonid ning selle tagajärjel puhkes seal tulekahju. Korduvate rünnakute tõttu pidid tuletõrjujad vahepeal ka kustutustöö peatama. Kustutamisele oli kaasatud ka tuletõrjerong, vahendas Ukrainska Pravda. 

Droonid on Novošahtinski naftatöötlemistehast varemgi rünnanud. 13. märtsil teatas Rostovi oblasti kuberner Vassili Golubev, et tehase territooriumile kukkusid droonid ning seetõttu tuli seal töö peatada. 

Golubev ütles hiljem neljapäeval, et tulekahju lokaliseeriti umbes 100 ruutmeetri suurusele alale ning esialgsetel andmetel keegi kannatada ei saanud.

Doni-äärse Rostovi lähedal asuvat Novošahtinski tehast peetakse üheks Lõuna-Venemaa tähtsamaks rafineerimistehaseks. See asub Ukraina piirist 10 kilomeetri kauguse.

An UAV attacked a refinery in Novoshakhtinsk, Rostov region, Russia.

"As a result of the UAV attack, a fire broke out at the Novoshakhtinsky oil refinery," the governor wrote.

Source Telegram / Astra pic.twitter.com/KGKjyJKrFA

— (((Tendar))) (@Tendar) June 6, 2024

Venemaa pommitas järjekordset kaubanduskeskust Hersoni oblastis

Neljapäeva ööl hävis järjekordse rünnaku tagajärjel Hersonis Epicentri kaubanduskeskus, kuid inimohvritest ega vigastustest ei teatatud.

Jaekaupluse pressiteenistuse teatel oli see kaubanduskeskus tegevuse lõpetanud juba eelmise aasta maikuust, mil see suurtükiväe tule all tõsiselt kahjustada sai. Toonase rünnaku tagajärjel hukkus kolm ettevõtte töötajat. Eilse öö pommitamine põhjustas ulatusliku tulekahju, kuid ohvritest ega vigastatutest ei teatatud.

Pärast esimesi raketilööke aktiveerus kaubanduskeskuse tulekustutussüsteem, kuid sellest ei piisanud intensiivse pommitamise vastu. Riikliku päästeteenistuse töötajad olid sunnitud tulekahju kustutamise peatama korduvate rünnakute ohu tõttu. Selle tulemusel põles 16 600 ruutmeetrise pindalaga kaubanduskeskus maha.

See on teine Epicentri kaubanduskeskus Hersonis, mille venelased on hävitanud. 2023. aasta veebruari alguses põles suurtükirünnakute tõttu täielikult maha Epicenter, mille pindala oli 20 500 ruutmeetrit.

Vene armee püüab hävitada linna ellujäämiseks olulist taristut ja rajatisi, mis pakuvad elanikkonnale vajalikke kaupu.

Zelenski: Suurbritannia lubas rünnata sõjalisi sihtmärke Venemaal

Suurbritannia lubas rünnata sõjalisi sihtmärke Venemaal, teatas kolmapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Zelenski sõnul pidas ta telefonikõne Ühendkuningriigi peaministri Rishi Sunakiga.

Märgitakse, et Zelenski ja Sunak keskendusid vestluses peamiselt 15.–16. juunil Šveitsis toimuva ülemaailmse rahutippkohtumise ettevalmistustele.

"Olen veendunud, et ka valimiseelsel perioodil on Suurbritannia tippkohtumisel kõige kõrgemal tasemel esindatud," rõhutas Ukraina president.

Osapooled arutasid ka kaitsekoostöö jätkamist.

"Prioriteediks on õhutõrje ja kaugmaa võimekuste tugevdamine. President tõi välja Suurbritannia loa anda lööke sõjalistele sihtmärkidele Venemaa territooriumil. Zelenski toonitas, et see hoiab ära Vene okupantide katsed sõda laiendada ja päästab elusid," seisis teadaandes.

Ukraina teatas järjekordse Vene aluse hävitamisest

Ukraina sõjaväeluure (HUR) teatas neljapäeval, et riik hävitas veel ühe Venemaa sõjalaeva. Sõjaväeluure pressiesindaja  Andri Jussov teatas, et HUR korraldas Mustal merel rünnaku ning selle käigus hävis vaenlase laev, vahendas The Kyiv Independent.

Jussov märkis ka, et neljapäevane operatsioon sai võimalikuks tänu sellele, et esmalt murti läbi vaenlase ehitatavatest merekindlustustest ja seejärel hävitati järjekordne ​​laev.

Kuberner: Donetski oblastis hukkus pommitamise tagajärjel kaks inimest

Möödunud ööpäeva jooksul sai Selõdoves pommitamise tagajärjel vigastada seitse inimest, Illinivka hromadas Berestokis sai surma üks ja haavata kolm inimest, Donetski oblastis Severnõis hukkus üks ja sai haavata neli inimest, ütles neljapäeval Donetski oblasti kuberner Vadõm Filaškin.

Putin keeldus avaldamast Venemaa kaotusi Ukrainas

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin keeldus kolmapäeval avaldamast Venemaa kaotuste arvu Ukrainas, kuid väitis, et Ukraina omad on viis korda suuremad.

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 1300 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 515 000 (võrdlus eelmise päevaga +1300);

- tankid 7828 (+22);

- jalaväe lahingumasinad 15 076 (+40);

- suurtükisüsteemid 13 433 (+48);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1095 (+3);

- õhutõrjesüsteemid 831 (+1);

- lennukid 357 (+0);

- kopterid 326 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 10 846 (+41);

- tiibraketid 2270 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 18 360 (+63);

- laevad / paadid 27 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2230 (+7).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.