Eesti vanglates suri perioodil 1.9.2022–1.9.2023 kaheksa inimest, mida on viie võrra vähem kui aasta varasemal perioodil, kirjutab õiguskantsler Ülle Madise justiitsministrile. Viis inimest suri terviseprobleemide tõttu, kaks inimest sooritas enesetapu ning üks inimene suri metadooni üledoosi tõttu.

Vanglate sisekontroll tuvastas puudusi vanglasiseses infovahetuses. Vangla töötajateni ei jõua teave erakorraliste juhtumite kohta piisavalt kiiresti, mille tõttu on puudused nii sündmustele reageerimise kui kiirabi kutsumise kiiruses.

Samale probleemile on õiguskantsler tähelepanu juhtinud ka 2021–2022 ja 2020–2021 aasta soovituskirjades.

Agressiivsete inimeste kinnipidamiseks palub õiguskantsler sisse seada ohutud rahunemiskambrid. Rahunemiskambrites palub Madise enam tähelepanu pöörata sisustusele, mille puudusi on põhjalikumalt analüüsitud ka Tartu vangla kontrollkäigul aastal 2021.

Rahunemiseks ette nähtud kamber ei sobi eksperdi sõnul rahutule ja ennast vigastada võivale inimesele teravate äärtega metallvoodi ja akna puudumise tõttu. Seda kinnitab ka soovituskirjas analüüsitud enesetapujuhtum.

Madise soovitab rahunemiskambri sisustamisel eeskuju võtta Türgilt, kus kambri seinad ja põrand on kaetud pehme materjaliga. 

Enesetappude vältimiseks soovitab õiguskantsler vanglatel varuda ohutuid rebenemiskindlaid riideid, madratseid ja voodivarustust, mida vajadusel suitsiidsetele kinnipeetavatele pakkuda. Sarnase soovituse tegi õiguskantsler ka eelmise aasta soovituskirjas, kui üks enesetappudest sooritati padjapüüri poomisvahendina kasutades.

Lisaks kambrite sisustusele juhib õiguskantsler tähelepanu kinnipeetavate videovalvele. Mõlemad enesetapu sooritanud isikud olid videovalve all, kuid videopilti ei jälgitud või ei võimaldanud kaamera paigutus kõike kambris toimuvat näha. 

Soovituskirjas mainib õiguskantsler ka valvemeeskondade alamehitust, mistõttu on ohtlike vangide pidev jälgimine videopildis teiste tööülesannete kõrvalt keeruline. Samuti ei saa adekvaatset ülevaadet kinnipeetava seisukorra kohta kambri vaateaknast.

Vanglas viibivaile voodihaigetele ei ole siiani antud kutsunginuppe, millega märku anda halvenevast enesetundest. Sellele teemale juhtis õiguskantsler tähelepanu ka eelmisel aastal.

Eelmisest aastast on lahendamata ka küsimus, kas ja millistel tingimustel võiksid kinnipeetavad osaleda raske haige elulõpuravis ja hooldamises ning millist väljaõpet nad selleks peaksid saama. Praegu kinnipeetavad kutsealast ettevalmistust või vastavat väljaõpet kaaskinnipeetavate hooldamiseks ei saa ning on oht, et surijale sooritatakse oma tegevusega pigem kahju kui kasu. 

Õiguskantsler kiidab vanglateenistuse tööd surmasid ennetavate juhendite ja standardite täiendamisel. Samuti tunnustab ta kinnipeetavate lähedaste õigeaegset teavitamist olukorras, kus kinnipeetava tervis järsult halveneb. Nii said surija lähedased temaga haiglas hüvasti jätta.