Oluline 9. juunil kell 20.47:

- Ukraina droonirünnakus hävis Su-57;

- Ukraina relvajõud: Venemaa kaotas nädalaga ligi 9000 sõdurit;

- Ukraina sõjalennuk tabas esmakordselt sihtmärki Venemaa territooriumil;

- Ekspert: Venemaa moodsaima hävitaja tabamine on häbiplekk mainele;

- Biden ja Macron jõudsid kokkuleppele Vene varade kasutamises;

- Venemaa värbab migrante ja aafriklasi Ukraina rindele;

- Kindral: Ukraina saab ka uusimat Soome sõjatehnikat;

- Venemaa jätkas rünnakut Harkivi oblastile

- Bloomberg: Stoltenberg loobub 100 miljardi dollari plaanist;

Ukraina relvajõud: Venemaa kaotas nädalaga ligi 9000 sõdurit

Vene okupantide kaotused isikkoosseisu osas nädalaga (2. kuni 9. juunini) ligi 9000-ni, vahendas pühapäeval portaal Unian.

Ukraina maavägede ülem Oleksandr Pavljuk kirjutas Telegramis, et okupandid kaotasid nädala jooksul umbes 8700 sõdurit ja 1459 ühikut relvi ja sõjatehnikat.

Ukraina kaitsevägi hävitas 104 tanki, 151 soomustatud lahingumasinat, 360 suurtükisüsteemi, kaheksa mitmikraketiheitjat ja 15 õhutõrjesüsteemi.

Lisaks kaotas vaenlane ühe laeva, 470 sõidukit ja 58 ühikut erivarustust. "Veel hävitasid meie kaitsjad üheksa raketti ja 283 drooni," seisis avalduses.

Ukraina relvajõudude peastaap teatas pühapäevahommikuses aruandes, et eelmise ööpäevaga neutraliseeriti veel 1270 Vene sõdurit. Seega on Venemaa kaotanud täiemahulises sõjas Ukraina vastu juba 518 560 sõjaväelast, 7869 tanki, 15 131 soomukit ja 13 593 suurtükisüsteemi.

Biden ja Macron jõudsid kokkuleppele Vene varade kasutamises

USA president Joe Biden ütles pühapäeval, et jõudis Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga Venemaa külmutatud varadelt teenitud kasumi kasutamises Ukraina heaks.

Ajakirjanike küsimusele, kas Macroniga kohtumisel olid Vene varad teemaks ja kas jõuti kokkuleppele, vastas Biden: "Jah ja jah."

Umbes 260 miljardit eurot Venemaa keskpanga vara on üle maailma külmutatud, enamik sellest Euroopas. Varalt teenitakse aastas kasumit 2,5 kuni 3,5 miljardit eurot.

Ukraina sõjalennuk tabas esmakordselt sihtmärki Venemaa territooriumil

Esimest korda täiemahulise sõja vältel tabas Ukraina sõjalennuk sihtmärki Venemaa territooriumil.

"Kuigi tekitatud kahju hindamine alles käib, on otsetabamus juba kinnitust leidnud," ütles Ukraina sõjaväeallikas Sky Newsile.

Allika sõnul oli sihtmärgiks Belgorodis asuv Vene juhtimiskeskus.

Väljaanne märkis, et pole veel selge, millist laskemoona löögiks kasutati ehk et kas tegemist oli lääne moonaga.

Anonüümsust palunud sõjaväeallikas märkis: "Ukraina õhujõudude missioon andis löögi Venemaa juhtimiskeskusele Belgorodis."

Nagu väljaanne märkis, on tegemist esimese Ukraina relvajõudude laskemoonaga, mis lasti õhust sihtmärgi pihta Vene Föderatsiooni territooriumil.

Samuti lisas Ukraina sõjaväeallikas, et laupäeva õhtul andis Ukraina kaitsevägi koordineeritud löögi Vene dessantlaevale, mis oli hiljuti viidud Mustalt merelt Aasovi merre.

Allika sõnul oli see laev viies seitsmest Roputša-klassi dessantlaevast, mis Ukraina rünnakute tagajärjel on uputatud või kasutuskõlbmatuks muudetud.

"See edukas löök näitab venelastele, et nad ei saa vabalt tegutseda ei Mustal merel ega idas," lisas allikas.

Allika sõnul kasutavad Vene sõjaväelased selliseid laevu laskemoona ja lasti vedamiseks okupeeritud Mariupolisse edasiseks transportimiseks rindejoonele.

"Takistades Venemaa laskemoona ja peamiste sõjaliste materjalide tarnimist, toetab see löök otseselt Ukraina vägesid," kommenteeris allikas.

Ukraina droonirünnakus hävis Su-57

Ukraina tabas esimest korda Venemaal paiknenud hävitajat Su-57, teatas Ukraina sõjaväeluureagentuur laupäeval.

Väidetavalt sai lennuk kannatada rünnakus Lõuna-Venemaal Astrahani oblastis, rindejoonest 589 kilomeetri kaugusel asuvale Ahtubinski lennuväljale.

Satelliidipildid näitavad, et reaktiivlennuk oli reedel terve, kuid sai pärast laupäevast rünnakut plahvatuslikke kahjustusi. Sel päeval teatas Venemaa droonirünnakust mitmele piirkonnale, sealhulgas Astrahanile.

Lennuk on Venemaa moodsaim hävitaja, mis on Vene õhujõududes kasutuses vaid paaris üksuses. Hävitaja võib kanda Ukrainat regulaarselt ründavaid tiibrakette Kh-59 ja Kh-69, sealhulgas tsiviilsihtmärke.

Ukraina suutis eelmisel kuul üle rindejoone alla kukutada kuus Venemaa hävitajat. Need olid aga suures osas Su-25 lennukid, mida kasutati maavägede õhutoetuse sulgemiseks.

"Su-57 lüüasaamine on esimene selline juhtum ajaloos," teatas Ukraina sõjaväeluure.

17. mail tabas Ukraina Balbeki lennuvälja okupeeritud Krimmis. Rünnakus sai kahjustada kolm seal asunud lennukit: üks Su-27 ja kaks MiG-31.

Russia's newest Sukhoi Su-57 multirole fighter jet reportedly hit in a Ukrainian attack - an airfield almost 600 km away from the Ukrainian border.

Another item in the collection pic.twitter.com/sx7A2B5ZqW

— Illia Ponomarenko (@IAPonomarenko) June 9, 2024

Ekspert: Venemaa moodsaima hävitaja tabamine on häbiplekk mainele

Venemaa hävitaja Su-57 hävitamine Ukraina sõjaväe poolt näitab, et Ukraina relvajõududele pole tabamatuid sihtmärke, kirjutas pühapäeval portaal Unian.

"Tänu Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi filigraansele tööle sai 8. juunil Astrahani oblastis Ahtubinski lennuvälja territooriumil, 589 km kaugusel lahingkontakti joonest, pihta mitmeotstarbeline, viienda põlvkonna hävitajaks liigitatud Su-57," kirjutas sõjakommentaator Oleksandr Kovalenko sotsiaalmeedias.

Analüütik rõhutas, et venelaste jaoks on juhtunu häbiplekk mainele, mis on võrreldav lennukite, nagu A-50 või Tu-95MS, hävitamisega.

"Võib rääkida pikalt, kuidas Su-57 omadused ei vasta viienda põlvkonna hävitajale, kuid tehniline pool pole sel juhul nii oluline kui maine," lausus ta.

Kovalenko ei välistanud, et kaitseministeeriumi luure peadirektoraat hakkab hävitama ka tanke T-14 Armata, mis pole kunagi laskekaugusel olnud, kuid hakkavad ise Venemaal põlema.

Venemaa värbab migrante ja aafriklasi Ukraina rindele

Venemaa viib läbi üleilmset kampaaniat palgasõdurite värbamiseks vähemalt 21 riigis, sealhulgas Aafrikas, pakkudes allkirjastamisel tulusaid boonuseid ja head palka neile, kes lepingulistena liituvad.

Kreml saadab koos Vene vägedega sõtta Ukraina-vastu ka tuhandeid migrante ja välistudengeid, kirjutab Bloomberg.

"Vene ametnikud ähvardavad üha sagedamini jätta Aafrika üliõpilaste ja noorte töötajate viisa pikendamata, kui nad ei nõustu relvajõududega liituma," teatas väljaanne informeeritud allikatele viidates. Märgitakse, et osa Venemaal tööviisaga viibivaid aafriklasi peeti kinni ja sunniti valima väljasaatmise või rindele mineku vahel.

Mõnel neist õnnestus altkäemaksu abil riiki jääda väeteenistust vältida, ütles üks Euroopa ametnik.

Migrante ja välistudengeid kasutatakse sageli riskantsetel rünnakumanöövrite, et säästa parema väljaõppega üksusi. Üks Ukraina ametnik märkis, et lahinguväljal vangistatud sõdurite hulgas on kasvanud välisvõitlejate, eriti just aafriklaste ja nepaallaste arv.

Kindral: Ukraina saab ka uusimat Soome sõjatehnikat

Soome kaitseväe logistikaülem kindralleitnant Mikko Heiskanen ütles, et Ukrainale ei tarnita ainult ladudes seisvat vana relvastust, vaid Kiiev saab ka Soome kaitsetööstuse uusimaid mudeleid, millest mõned on alles arendusjärgus.

"Tagasiside Soome toodete kasutamise kohta on olnud positiivne," lausus kindral ringhäälingule Yle.

Soome kaitsevägi usub, et nende relvade kasutamise kogemus Ukrainas tuleb kasuks Soome uusima sõjatehnika väljatöötamisel.

Soome toetab aktiivselt Ukrainat võitluses Venemaa agressiooni vastu. 2024. aasta veebruaris saatis Soome Ukrainale 22. kaitseabipaketi. Kokku on Soome poolt sõja ajal Ukrainale tarnitud kaitsematerjalide maksumus 1,8 miljardit eurot.

Aprillis allkirjastasid Ukraina ja Soome koostööleppe julgeoleku ja pikaajalise toetuse valdkonnas.

"Ukraina tulevik on üks meie julgeolekupoliitika prioriteete. Ausalt öelda oleks meie NATO-liikmesus olnud võimatu ilma Venemaa agressiivse rünnakuta Ukrainale. Soome rahvas mõistis siis, et nii jätkuda ei saa, peame liituma NATO-ga ja osutama kollektiivset vastupanu," on öelnud Soome president Alexander Stubb.

Venemaa jätkas rünnakut Harkivi oblastile

Vene väed ründasid laupäeval Khotimlia küla Harkivi oblastis, tappes ühe ja vigastades kaks inimest, teatas Harkivi oblasti prokuratuur.

Tšuhuivi rajoonis asuv Khotimlia, kus enne sõda elas umbes 1350 inimest, asub piirkonna pealinnast Harkivist peaaegu 45 kilomeetri (28 miili) kaugusel.

Väidetavalt tabas küla kella 15.45 paiku kaks Vene juhitavat õhupommi. Prokuröri sõnul hukkus mees ning kaks naist vanuses 35 ja 43 said vigastada.

Võimude sõnul sai rünnakus kahjustada maju, autosid ja kool.

Vene väed alustasid 10. mail Harkivi oblasti põhjaosas uusi pealetungioperatsioone, mistõttu on Harkiv ja mitmed piirkonna piiriäärsed asulad tugevate rünnakute all.

Bloomberg: Stoltenberg loobub 100 miljardi dollari plaanist

NATO peasekretär Jens Stoltenberg loobub plaanist luua 100 miljardi dollari suurune fond Ukraina abistamiseks viie aasta jooksul, sest alliansi liikmed on plaani tagasi lükanud, teatas Bloomberg laupäeval, viidates asjaga kursis olevatele inimestele.

Väidetavalt on Stoltenbergi uus ettepanek, et liitlased kulutavad Kiievi jaoks surmava ja mittesurmava abi andmiseks aastas vähemalt 40 miljardit eurot (43 miljardit dollarit).

Bloombergi allikad ütlesid, et see vastaks keskmisele iga-aastasele sissemaksele alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest.

Teadaolevalt määrab NATO iga riigi annetuste summad protsendina nende sisemajanduse koguproduktist. Bloombergi andmetel peaks USA panustama umbes poole abist.

Stoltenbergi uus plaan uusi vahendeid ei sisalda, kuid NATO loodab, et see annab Kiievile lähiaastate toetuse taseme osas suurema prognoositavuse, kirjutas Bloomberg.