Sõja 877. päev: Ukraina teatas Vene ründelennuki Su-25 allatulistamisest

Ukraina teatas reedel Vene ründelennuki Su-25 allatulistamisest Donbassis. NATO Euroopa liitlasvägede ülem kindral Christopher Cavoli ütles neljapäeval Ukraina mobilisatsiooni kommenteerides, et see edeneb nüüd paremini.
Oluline reedel, 19. juulil kell 18.00:
- Ukraina teatas Vene ründelennuki Su-25 allatulistamisest;
- NATO kindrali hinnangul edeneb mobilisatsioon Ukrainas nüüd paremini;
- ISW: Venemaa jätkab Tšassiv Jari suunal asuvate Ukraina positsioonide ründamist;
- Ukraina reedel esitatud hinnangu kohaselt kaotasid Vene väed viimase ööpäevaga 980 sõjaväelast.
Ukraina teatas Vene ründelennuki Su-25 allatulistamisest
Ukraina õhutõrje tulistas reedel Donbassis Pokrovski suuna rindelõigus alla Vene ründelennuki Su-25, teatas väljaanne Ukrainskaja Pravda piirkonnas tegutsevate Ukraina üksuste juhtkonnale viidates.
"Õhutkaitse võitlejad kindral Mark Bezrutško nimelisest üksikust mehhaniseeritud brigaadist hävitasid järjekordse ründelennuki Su-25, mis juba põleb Ukraina stepis," teatas Ukraina vägede operatiiv-strateegiline grupeering (OSUV) Hortitsa oma sotsiaalmeediakanalis.
Vene lennuk tulistati alla ajal, kui see püüdis rünnata Ukraina vägede positsioone, lisati teates.
Su-25 (vene keeles Су-25, NATO koodnimega Frogfoot) on Nõukogude Liidus valmistatud ühekohaline ründelennuk, mille põhieesmärk on maavägede toetamine lahinguväljal vastase maapealsete objektide otsese ründamise ja hävitamise teel hea nähtavuse korral ning halva nähtavuse ajal või öösel ründamine koordinaatide järgi. Su-25 tegi esimese lennu 22. veebruaril 1975. aastal. Seda tüüpi lennukeid on kasutatud alates 1981. aastast. Su-25 tootmine lõppes Venemaal 2017. aastal.
Zelenski: Poola lubas kiirendada hävitajate F-16 tarnet
Poola lubas kiirendada hävitajate F-16 üleandmist Ukrainale, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
"Täna saime Poola valitsuselt positiivse otsuse konkreetses küsimuses, mis võimaldab Ukrainal hävitajad F-16 varem kätte saada," ütles Zelenski pärast vestlust Poola peaministri Donald Tuskiga.
Zelenski ei avaldanud siiski sotsiaalmeediakanalis X (endine Twitter) tehtud postituses täpsemat infot lennukite saabumise aja kohta.
Yesterday, I met with Polish Prime Minister @DonaldTusk at the European political community summit in the United Kingdom to discuss strengthening Ukraine's defense capabilities.
— Volodymyr Zelenskyy / Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) July 19, 2024
And today, we have a positive decision from the Polish government on a specific issue, which will…
Poola uudisteagentuur PAP teatas kaitseministeeriumile lähedasele allikale viidates, et otsus ei puuduta Poola enda relvastuses olevaid hävitajaid F-16, vaid logistilisi küsimusi, nagu teiste liitlaste lennukite transport.
Kiiev ootab meeleheitlikult lääne hävitajate tarnimist, millega loodab suurendada oma õhukaitset ja tõrjuda Venemaa regulaarseid kaugmaa õhulööke.
Eelmisel nädalal ütles USA välisminister Antony Blinken, et esimesed lennukid Taanist ja Hollandist olid juba teel Ukrainasse.
Ühendkuningriik annab Ukraina kaitsetööstusele kahemiljardise krediidi
Ühendkuningriik ja Ukraina allkirjastasid reedel valitsustevahelise kokkuleppe, millega antakse Ukrainale kahe miljardi naelsterlingi (2,38 miljardi euro) suurune krediit riigi kaitsevõime arendamiseks.
Ukraina kaitseministri Rustem Umerovi ja Briti kaitseministri John Healey allkirjad saanud leping võimaldab käivitada Ukraina ja Ühendkuningriigi ühiseid militaarprojekte. Nende hulka kuuluvad õhutõrjesüsteemide, soomukite ja laskemoona tarnimine, remont ja osaline tootmine Ukrainas.
"Kokkulepe näeb ette, et Ühendkuningriigi tarnijad võivad sõlmida Ukrainaga laenulepinguid ja tarnelepinguid kogusummas kaks miljardit naela, võimalusega seda summat tulevikus suurendada," teatas president Volodõmõr Zelenski kantselei. Zelenski on reedel koos delegatsiooniga visiidil Londonis, kus ta pidas kõne ka Briti valitsuse liikmetele.
Kokkuleppe tulemusena peaksid Ukraina kaitsejõud 2026. aastaks saama õhutõrjesüsteemid, radari- ja seireseadmed ning omandama tehnoloogia ning oskused suurtükisüsteemide ja nende varuosade, torude ja muude komponentide ning soomusmasinate tootmiseks.
"Kiire võimearenduse vajaduse ja kaitseprojektide kõrgete kulude tõttu ei ole Ukrainal praegu võimalik neid oma riigieelarvest rahastada. Laenu tagasimakse tähtaeg on 15 aastat," selgitas presidendi kantselei.
NATO kindrali hinnangul edeneb mobilisatsioon Ukrainas nüüd paremini
NATO Euroopa liitlasvägede ülem kindral Christopher Cavoli kommenteeris neljapäeval Ukraina mobilisatsiooni ja märkis, et see edeneb nüüd paremini, teatasid meediakanalid UNIAN ja Ameerika Hääl.
Cavoli tegi vastavasisulise avalduse Aspeni Instituudis peetud arutelul.
"Ukrainal tuleb tasakaalustada oma inimjõu kasutamine. Osa inimesi peavad töötama tehastes ja põldudel ning osa osalema lahingutegevuses. Ukraina valitsuse ülesanne on selle tasakaalu määramine ja saavutamine. Hiljuti alandasid nad ajateenistuse piiri kahe aasta võrra, mis aitas sealjuures palju," rääkis kindral.
Cavoli märkis, et armee jõu ülesehitamine koosneb kolmest komponendist: inimesed, varustus ja väljaõpe. Tehnoloogia osas sõltub Ukraina palju läänest, kuid selles osas läheb kõik praegu kindrali hinnangul hästi.
Väljaõppe kohta ütles Cavoli, et liitlased ja NATO on pühendunud ukrainlaste abistamisele suure hulga inimeste sõjategevuseks ettevalmistamisel.
"Samal ajal on lahendamisel kaadriküsimus Ukrainas ja ma arvan, et asjad liiguvad nüüd palju paremini," ütles Cavoli.
Samas rõhutas kindral, et armee täiendamise küsimus on strateegiline mitte ainult Ukraina, vaid ka alliansi liikmesriikide jaoks.
"Meie inimressursid ei ole piiramatud ja tulevikku liikudes peame suurendama eriti noorte kalduvust teenida oma riike sõjaväes," tõdes Cavoli.
Zelenski esines ajaloolise pöördumisega Briti valitsusele
Ukraina president Volodõmõr Zelenski pälvis reedel tugeva aplausi, kui temast sai esimene Ühendkuningriigi valitsuse ees pöördumise teinud välisriigi juht alates 1997. aastast.
Zelenski andis uue leiboristide valitsuse liikmetele ülevaate olukorrast Ukrainas ja tänas Kiievi toetamise eest veebruaris 2022 alanud Vene agressioonisõja tõrjumisel.
Enne Briti valitsusele tehtud pöördumist kohtus Zelenski nelja silma all ka kaks nädalat tagasi valimised võitnud peaminister Keir Starmeriga, kes kinnitas, et Ukrainat toetatakse nii kaua kui vaja.
Oma tavapärast militaarset riietust kandev Zelenski palus Briti valitsusel taaskord aidata laiendada tema riigi relvajõudude kaugmaalöökide andmise võimekust.
"Kui piirangud lääne relvade kasutamisele Vene armee vastu kaotatakse, saame lüüa kaugemale kui lihtsalt piiri lähedale," ütles ta ministritele.
See võimaldaks Ukrainal "mitte ainult kaitsta end mis tahes Vene rünnakute eest, vaid kaitsta ka oma rindepositsioone ja linnu Vene pommide eest", lisas ta.
NATO liikmesriigid, nende seas Ühendkuningriik, on kõhelnud, kas lubada Ukrainal kasutada läänest saadud relvi sihtmärkide vastu Venemaal, kuna kardetakse, et see võib konflikti eskaleerida.
Samas on London andnud märku, et Ukraina väed võiksid kasutada Suurbritannia tarnitud Storm Shadow rakette kaitseotstarbelisteks õhulöökideks.
"Me anname Ukrainale relvi nende suveräänse riigi kaitsmiseks. Ja see ei välista sihtmärkide tabamist Venemaal," ütles kaitseminister John Healey BBC raadiole.
"Aga see peab olema tehtud ukrainlaste poolt ja rahvusvahelise humanitaarõiguse raames," lisas Healey, kes külastas Ukrainat mõni päev pärast ametisse astumist.
Viimane välisriigi juht, kes esines Briti valitsuse ees isiklikult, oli USA president Bill Clinton 1997. aastal pärast seda, kui leiboristide liider Tony Blair võttis samuti konservatiive ülekaaluka nagu nüüd Starmer.
Meedia: Trump ja Zelenski vestlevad reedel telefoni teel
USA endine president Donald Trump ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski kavatsevad reedel pidada telefonikõne, teatas USA telekanal CNN.

ISW: Venemaa jätkab Tšassiv Jari suunal asuvate Ukraina positsioonide ründamist
Mõttekoda ISW teatas oma viimases sõjaülevaates, et Vene väed jätkavad Tšassiv Jari suunal asuvate Ukraina positsioonide ründamist. Ukraina vaatleja Konstantin Mašovets ütles, et Vene väed jõudsid Siverski-Donbasi kanalini. Mašovets hindas, et Vene väed üritavad nüüd Kalõnivka (Tšassiv Jarist põhjas) lähistel kanalit ületada. Vene blogijad väitsid veel, et Vene väed liikusid edasi Kliššivkast edelas asuvas metsapiirkonnas. Nende väidete toetuseks pole veel olemas geolokatsiooniga kaadreid.
Ägedad lahingud käivad ka Toretski lähistel. 18. juulil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Vene väed liikusid veidi edasi New Yorki nimelise linna (Toretskist lõunas) lähistel.
Vene väed jätkavad veel ka Avdijivka suunal asuvate Ukraina positsioonide ründamist. 18. juulil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Vene väed liikusid edasi Jevdijivka lähistel.
Ukraina luure: venelased tühistavad massiliselt oma puhkusereise Krimmi
Venemaalased tühistavad massiliselt oma suvepuhkuse broneeringuid okupeeritud Krimmis, kuna muretsevad sealse julgeolekuolukorra pärast, teatas Ukraina sõjaväeluure (HUR).
HUR väitis reedel sotsiaalmeediakanalis Telegram tehtud postituses, et 80 protsenti reisidest Sevastoopolisse on tühistatud, poolsaarel tervikuna oli tühistamiste osakaal üle kolmandiku.
"Venelaste massilist loobumist puhkusest Krimmis mõjutas sissetungijate õhutõrjesüsteemide ebausaldusväärne töö," märkis HUR.
Venemaal on Krimmis mitmeid sõjaväebaase, eelkõige Sevastoopolis, mis on Vene Musta mere laevastiku peabaas, aga Ukraina edukad löögid on sundinud Moskvat suurt osa oma mereväe alustest poolsaare sdamatest ära viima.
Hoolimata sellest, et need on sageli aktiivsete sõjaväebaaside läheduses, saabuvad Venemaa turistid jätkuvalt Musta mere rannakuurortidesse.
Juunis hukkus väidetavalt kolm inimest, kui Venemaa õhutõrje poolsaare kohal Ukraina rakette püüdis tabada.
Kuigi HUR-i väiteid tühistamiste suure määra kohta ei ole võimalik kontrollida, annab ka varem laekunud info pildi tõsistest raskustest Krimmi turismitööstusest. Mais teatati, et kohalikud tervisekeskused pakuvad kuni 40-protsendiseid allahindlusi, et meelitada turiste seal puhkama.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 980 sõdurit
Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 564 620 (võrdlus eelmise päevaga +980);
- tankid 8250 (+5);
- jalaväe lahingumasinad 15 883 (+12);
- suurtükisüsteemid 15 902 (+19);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1120 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 894 (+1);
- lennukid 361 (+0);
- kopterid 326 (+0);
- strateegilised ja taktikalised droonid 12 316 (+42);
- tiibraketid 2401 (+3);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 20 909 (+76);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- eritehnika 2593 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karl Kivil, Mait Ots
Allikas: AFP-BNS, ISW, Reuters, Ukrainskaja Pravda, The Kyiv Independent