Rail Balticu uue tasuvusuuringu järgi on projekt endiselt majanduslikult tasuv
Rail Balticu avaldatud värske tasuvusuuringu järgi on projekt, olenemata mitmekordsest kallinemisest, endiselt majanduslikult tasuv.
Värskeim tasuvusanalüüs (CBA) näitas, et Rail Baltic on majanduslikult tasuv ja selle eeldatav positiivne majanduslik netomõju on 6,6 miljardit eurot, tuginedes eeldatavale varade elutsüklile, teatas Rail Baltic pressiteate vahendusel.
Tasuvusuuringu kohaselt kujuneb Rail Balticu esimese faasi, mille raames ehitatakse aastaks 2030 valmis läbi kolme Balti riigi kulgev ja Poolaga ühenduv raudtee, maksumuseks 15,3 miljardit eurot.
2017 avaldatud tasuvusuuringu järgi oli projekti eeldatav kogumaksumus aga 5,8 miljardit eurot.
Taristu lisandumisega kaasnevaks kaudseks kogumõjuks SKP-le hinnatakse 15,5–23,5 miljardit eurot. Laiemad majanduslikud mõjud hõlmavad muuhulgas sõjalist liikuvust, positiivset mõju keskkonnale, sotsiaalset võrdsust, uuest majanduskoridorist tulenevat sünergiat ja mõju tarneahelatele.
Hinnanguliselt teenindab Rail Baltica 2046. aastaks 51,7 miljonit reisi ja sellel veetakse 10,9 miljonit tonni kaupa.
Tasuvusuuringu üks põhijäreldusi osundas, et reisijatevedu genereerib 80 protsenti kogu Rail Balticu eeldatavast kasust, millele lisanduvad keskkonnaaspektid (14 protsenti) ja kaubavedu (5 protsenti). Tänu Rail Balticule ühendatakse Baltimaad Euroopa raudteevõrgustikuga, mis suurendab SKP-kasvu 0,5–0,7 protsendipunkti võrra aastas. Peamised tegurid, mis seda kasvu tagant tõukavad, hõlmavad maa väärtuse suurenemist, turismipotentsiaali ja uute ärivõimaluste arendamist, tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvu ning ja linnapiirkondade arengut.
Värske tasuvusuuringuga uuendati 2017. aastal valminud varasemat tasuvusanalüüsi 2017–2022 aastate inflatsiooninäitajatega, arvestades keskmiselt Baltimaades sel perioodil toimunud 40-protsendilist hinnatõusu.
Lisaks võeti arvesse järgmiseid asjaolusid projekti eelarvele: 31 protsenti tõusust tuleneb muudatustest projekteerimises aastatel 2017–2023 (nt täiendavad piirkondlikud ühendused, projekteerimisjuhendist tulenevate tehniliste standardite muudatused, täiendavad ohutusmeetmed ning opereerimise efektiivistamine). Tasuvusarvutuse tõusust 51 protsenti on tingitud varasemast põhjalikumatest arvutustest ning algses analüüsis puudunud reservkuludest. 18 protsenti on tingitud täiendavatest välistest nõuetest ja teguritest, milleks on näiteks kolmandate osapoolte täiendavad regulatiivsed nõuded ja tehnilised määrused, koostalitlusvõime tehnilised spetsifikatsioonid jm.
Tasuvusanalüüsi kohaselt on Rail Baltica maksumus hinnanguliselt 26 miljonit eurot kilomeetri kohta.
Rail Balticu rajamise tasuvusanalüüsi viis läbi ühisettevõte RB Rail AS koostöös ettevõtteväliste rahvusvaheliste konsultantidega.
Maikuus kirjutas ERR sellest, kuidas Rail Balticu projekt hakkab eraraha kaasama.
Toimetaja: Valner Väino