Rail Balticu terminal Riia lennujaamas kerkib jõudsalt, ehkki aeg, mil kohver seal tunneli kaudu otse rongist lennukisse sõidutatakse, on veel kaugel ees.

Lõppeval nädalal arutas Läti valitsus esimest korda üldse, mis kiirraudtee projektiga toimub, sest näib, et eelmistel valitsustel sisulist ülevaadet polnudki ja piirduti poliitiliste toetusavaldustega, mida Balti riikide juhid koos esitasid.

Läti prokuratuur uurib, kas keegi peaks probleemide pärast kandma ka personaalset vastutust ja parlament moodustas Rail Balticuga seonduva selgitamiseks oma komisjoni.

Reedel Krišjanis Karinši asemel Uue Ühtsuse juhiks saanud peaminister Evika Silina teatas, et valitsus arutab nüüd ise ja eraldi istungitel kiirraudtee rajamisega seonduvat, ka suurte jaamade ehitamist Riias ja projekti rahastamist.

"Juhtimine, rahastamine, jaamad, Riia ja juriidiline mudel – need moodustavad minu arvates selge plaani, kuidas saame Rail Balticuga samm-sammult edasi minna," ütles Silina.

Riia uus keskraudteejaam ja lennujaama Rail Balticu terminal ei jää tupikjaamadeks, sest valitsus otsustas, et Riia ühendatakse raudteega mõlemast suunast juba 2030. aastaks. Kui 80 protsenti Rail Balticu tulust loodetakse saada reisijatelt, mitte kaubaveost, on loogiline, et rong liigub seal, kus on sõitjaid.

"Valitsus jõudis üksmeelele ambitsioonikama variandi suhtes. Soovime leida lahendusi, kuidas Riiat ühendada põhitrassiga nii lõunast kui ka põhjast juba esimeses etapis. Ülesanne nii ühisettevõttele RB Rail kui ka Rail Balticu Läti ettevõttele on töötada viivitamatult selle nimel, et tagada, kuidas saaksime Riia puhul tehnilise poole pealt püsida esimese etapi ajagraafikus. Nii et esmatähtis on ühendada Riia põhitrassiga nii põhja kui ka lõuna poolt," rääkis Läti transpordiminister Kaspars Briškens.

Transpordiminister kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et Läti soovib kiiresti otsustada, kuidas hakatakse valmivat taristut juhtima. See võimaldaks kaasata ka erainvestoreid.

"Alternatiivseid rahastamisvõimalusi on erinevaid. Transpordiministeeriumi arvates võiks kaaluda PPP (era- ja avaliku sektori koostöö) projekti võimalusi või luua transporditaristu fond. Siin saaksime kasutada meie arenguagentuuri abi või teeksid koostööd kolme Balti riigi arenguorganisatsioonid. Kuid väga tähtis on, et Balti riigid oleksid järgmiste aastate eelarvearuteludel üht meelt," ütles Briškens.

Palju otsuseid tuleb aga Balti riikidel teha koos. Kuidas ühist Rail Balticu juhtimist tõhusamaks muuta, pole aga veel selge.