Riik hüvitab Pärnumaal Rail Balticu mõju metsistele uute elupaikade loomisega
Riik on välja valinud uue võimaliku Rail Balticu raudtee trassikoridori Lõuna-Pärnumaal. Kuna trassi ehitamisega tekitatakse kahju metsise elupaikadele, plaanib riik kahju hüvitada metsisele uute elupaikade loomisega.
2020. aastal tühistas riigikohus Rail Balticu Lõuna-Pärnumaa 45-kilomeetrise trassilõigu, sest piisavalt polnud hinnatud mõju metsisele. Seejärel töötati välja kuus uut trassivarianti ja nüüd on neist välja valitud üks, mida on võrreldes eelmisega nihutatud ida poole. Uue trassi valikul peeti silmas mõju nii inimestele kui ka loodusele. Selgeks sai, et mõju metsise elupaikadele vältida ei saa.
Kuna Rail Balticu rajamine kahjustab metsise elupaiku, luuakse selle kahju hüvitamiseks Lõuna-Pärnumaale 11 uut metsise elupaika.
"Viidi läbi niisugused uuringud, kus metsistele pandi selga raadiosaatjad ja vaadati, kus tegelikult metsised liiguvad. Kui praegusel hetkel Luitemaal elab umbes 13 metsist, siis tegelikult vaja on, et seal elaks 24 ja et see populatsioon üldse suureneks, on vaja, et nad saaksid käia külas Soomaa metsistel ja Põhja-Liivimaa metsistel. Ehk siis need on sellised kaitsealad, kus metsisele on kõige paremad metsad ja kus nad tunnevad ennast turvaliselt," rääkis regionaal- ja põllumajandusministeeriumi riigi planeeringute valdkonna juht Eleri Kautlenbach.
Metsise uusi elupaiku kavandatakse ligi 5000 hektaril riigimaal. Metsiste paremaks kaitsmiseks moodustatakse nende elupaikade ümber kokku 17 000 hektarit puhverala. Ligi 6000 hektarit puhveraladest jääb eramaadele ja 450 maaomanikul tuleb arvestada piirangutega.
"Hästi oluline sõnum ka maaomanikele, et eramaal metsaomanikud saavad oma metsa majandada edasi senisel viisil. Meil on ainult üks väikene erand – umbes 10 hektaril paikneb eramaal ka metsise mängusid ja seal peab enne uuendusraieid hindama mõju, kas see raie mõjutab metsist või mitte. Kui ei mõjuta, siis on võimalik seal seda raiet teha. Lisaks on valdavas osas puhveralas selline ala, kus raadamine on keelatud sellepärast, et raadamisega kaasneks ikkagi oluline metsamaastiku muutus. Raadamise piirang kehtib umbkaudu järgneva 10 aasta jooksul," rääkis Kautlenbach.
Pärnus infopäeval osalenud Häädemeeste vallas kavandatava trassi läheduses maakodu omav Aime Viirelaid arvas, et piirangud teda eriti ei mõjuta.
"Minu maakodu jääb Rail Balticu äärde. Mind huvitas see, mismoodi see minu maad mõjutab ja tuli välja, et mõjutabki selles mõttes, et ma ei või seal maa peal teha raadamist, ei või kaevandusi teha, elektriliine seal. Aga üldiselt, ma mõtlen, et ta mind ei mõjuta, sest ma ei hakka seal mingit raadamist tegema ja elektriliinid tulevad ka teiselt poolt," rääkis ta.
Maakonnaplaneering tahetakse kehtestada aasta lõpuks, et seejärel alustada projekteerimisega.
"Kui saame nüüd maakonnaplaneeringu kehtestatud, siis alustame uuesti projekteerimistegevustega. Meie eesmärk praegu on alustada Pärnumaa lõigus põhitrassi ehitamisega 2026. aastal, täpsemalt aasta keskpaigas," ütles Rail Baltic Estonia OÜ projektijuht Janis Erilaid.
Lõuna-Pärnumaa trassikoridori avalik väljapanek ja arutelu algab augustis.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"