Läti prokuratuur uurib, Balti riikide riigikontrollid just avaldasid oma seisukohad, algatatud on terve hulk väiksemaid menetlusi. Rail Balticu probleemide pärast kaotas töö Läti transpordiministeeriumi riigisekretär Ilonda Stepanova.

"Näeme, et raudteearendus on rööbastelt maha jooksnud juba palju aega tagasi. Uurimiskomisjoni eesmärk on selgitada, millal ja miks läks asi käest ära. Rail Balticu projekt pole tegelikult olnud pikka aega valitsuse jaoks üldse mingi prioriteet. Polnud peremeest ega ühtki inimest, kes kannaks projekti eest vastutust. Palju segast on ka rahaasjades. Pole ka teada, mida lõppude lõpuks üldse ehitatakse," rääkis seimi Rail Balticu uurimiskomisjoni juht Andris Kulbergs.

Selgub, et Rail Balticu probleemid on salastatud mitte ainult dokumentides, vaid need ei jõudnud ka valitsuse ega parlamendini. Kunagine tegevjuht Baiba Rubesa üritas ametist lahkudes küll tõde ka üldsuseni viia, kuid ministeeriumiametnikud ja poliitikud rahustasid seepeale, et kõik on hästi.

"Tahame teada, miks mitte kellelgi ei läinud õigel ajal põlema punane hoiatustuli – ei valdusettevõttes, ei järelevalveasutustes, ei ministeeriumis, valitsuses ega ka parlamendis," ütles Kulbergs.

Siiani pole selge, kes andis korralduse hakata ehitama Riia keskraudteejaama ja lennujaama Rail Balticu terminali, kui Balti riike ühendavat põhitrassi polnud üldse rajama hakatud.

Läti valitsus otsustas nüüd eraldada ligi 10 miljonit eurot, et ehitus maksmata arvete tõttu kummalgi pool seisma ei jääks.

"Milliseid seadusemuudatusi on vaja? Kes vastutab, millised on kellegi ülesanded ning kust saadakse raha?" küsis Kulbergs.

Eesti ja Leedu parlamendi liikmeid praegu kaasatud pole, küll aga lähtutakse riigikontrollide ühisraportist. Läti investeeringu- ja arenguagentuur on alustanud koostööd valdusettevõttega RB Rail erainvestorite leidmiseks. Praeguseks on avalikustatud, et üks Prantsusmaa suurpank ja Jaapani taristuarendajad tunnevad Rail Balticus osalemise vastu huvi.