Ukraina armee on suutnud Mustal merel kahjustada või hävitada mitu Vene laevastiku alust. Ka eelmise nädala neljapäeval teatas Ukraina sõjaväeluure, et hävitas järjekordse Venemaa sõjalaeva.

"See iseenesest räägib sellest, et vaatamata väga vähestele vahenditele on ukrainlastel õnnestunud venelased Mustal merel sisuliselt kodutuks teha ehk ükski sadam, ei suur ega väike, ei ole enam turvaline ja nad on sunnitud olema kogu aeg kas liikumises väga piiratud aladel ja kogu aeg alalises hirmus, kust neid jälle rünnata võiks," kommenteeris Jüri Saska.

Kommodoor märkis, et Vene sõjalaevad siiski otsakorral ei ole, sest kõige enam on Ukraina tabanud dessantlaevu.

"Kõige tihedamalt on pihta saanud logistiline tugi ehk suuremad dessantlaevad, mille liikumine on olnud väga piiratud. Üks otsene mõju on see, et nn Süüria ekspress, mis käis enne Mustalt merelt Süüriasse ja varustas sealseid Vene üksuseid, on nüüd sunnitud hoopis tegema seda Läänemerelt, sest oht on nii suur ja sealt ka välja liikumine on keeruline. Nii et ukrainlased on olnud edukad," rääkis Saska.

Tema sõnul saab Venemaa siseveeteid pidi Mustale merele laevu juurde tuua ning ka pihta saanud laevu uuesti töökorda seada. Samas on see tema hinnangul praegu ajaga võidujooks. Lisaks on laevade pääsemine Mustale merele praegu kinni.

"Laevade juurde ehitamine, juurde toomine, mujalt ära toomine ei ole küll väga keeruline. Aga kindlasti on see ühendatud anumate süsteem – kui tuleb põhjalaevastikust võtta ja sinna, näiteks Läänemerele või kuhugi mujale juurde tuua, siis see on keeruline. Ja nende laevade liikumine on ju otseselt kinni – kes sees, see sees, kes väljas, see väljas. Nii et Mustale merele väga juurde ei too," selgitas ta.

Ukraina edu võti laevade tabamisel võib Saska hinnangul olla see, et nad ei räägi oma tegevusest.

"Jääb mulje, et lastakse valimatult, sest pihta on saanud nii väikesest puksiirist ja dessantkaatrist kuni suurte dessantlaevadeni. See pealt vaadates paistab just sellisena välja. Kuigi tegelikult ma arvan, et kui ressursse on vähe, siis tühja ei tulistata. Minnakse, passitakse ja oodatakse ikkagi väga selgelt seda õiget aega ja kohta. Minu meelest üks ilmekamaid ja kuulsamaid näiteid on ristleja Moskva põhja laskmine. Seal olen ma rääkinud otseallikaga ja seal ei olnud puhas oportunism. Seal oli natuke sõjaõnne, aga see oli selgelt planeeritud aeg ja koht," rääkis Saska.

Saska märkis, et kuigi Ukraina laevastikus ei ole klassikalises mõistes ristlejaid ja hävitajaid, on neil siiski üle 80 aluse, millega iga päev tegutsetakse, muu hulgas teraviljateed turvatakse. Ta lisas, et nüüd on Ukrainal plaan, kuidas oma konventsionaalne sõjalaevastik uuesti üles ehitada ja juba on Türgis kaks korvetti ehitamisel.