Riias toimunud üheksa riigi tippkohtumisel tõdeti, et Venemaa kasutab eri taktikat alates sabotaažist ja küberrünnakust kuni illegaalse migratsioonini, et destabiliseerida riikide toetust Ukrainale.

Riikide esindajad arutasid, kuidas oleks võimalik hübriidrünnakutele vastu astuda ning millised sõnumid peaksid Washingtonis kõlama, kui toimub allianssi tippkohtumine.

Kohtumisele oli kutsutud ka Soome president Alexander Stubb ja Rootsi peaminister Ulf Kristersson. Balti riikide presidendid pidasid oluliseks märkida, et liikmesriigid suurendaksid oma kaitse-eelarvet.

"Ma ei näe praegu võimalust, et NATO valitsus- ja riigijuhid suudaksid leppida kokku Ukrainale liitumiskutse andmises juulis. Ma ei näe piisavat toetust, kuid Washingtoni tippkohtumisel tuleb kinnitada, et Ukraina saab NATO liikmeks, et see juhtub pigem varem kui hiljem ning me edendame seda eesmärki," lausus Läti president Edgars Rinkevics.

"Loomulikult vajame Ukrainale NATO-sse teekonda, sest Ukraina kuulub NATO-sse. Ja peame kasvatama kaitse-eelarvet, sest kaks protsenti ei ole piisav," ütles Eesti president Alar Karis.

"Mõnikord me tähistame otsuse tegemist ja ei tähista (varustuse) kohaletoimetamist.  Seega esiteks peame tähistama, kui meie sõjaline varustus, laskemoon ületab Ukraina piiri, sest mõnikord on vahe nende kahe vahel vastuvõetamatult suur. Teiseks teemaks on loomulikult kaitse-eelarve lubadus. Kiitsime ammu heaks otsuse, et kaks protsenti SKP-st on kaitsekulutuste põrand. See pole piisav, arvestades geopoliitilist olukorda," lausus Leedu president Gitanas Nauseda.