Rahandusminister Mart Võrklaev tutvustas esmaspäevasel riigieelarve erikontrolli komisjoni istungil selle aasta eelarvesse eelmisest aastast ülekantavaid kulusid.

Kõige enam ehk 189,2 miljonit eurot kandis sellesse aastasse üle valitsus. Ministeeriumide seas olid suurimad ülekandjad HTM, mis kandis üle 92,3 miljonit eurot, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) 71,8 miljoni euroga ja siseministeerium 70 miljoni euroga.

Võrklaeva sõnul olid eelmiste aastate ülekantavad vahendid moonutatud seoses järjestikuste lisaeelarvetega, mis omakorda olid seotud Covid-19 pandeemiast tingitud erakorraliste vajadustega tervishoiusüsteemis ning Vene agressiooniga Ukrainas, millega kaasnesid mitmed majandusmõjud ja põgenikega seotud tegevuste rahastamine.

Ta märkis, et valitsuse mullune jääk sisaldab valitsuse reserve, mis on vajalikud, et ootamatusteks valmis olla ja suur osa sellest kandub iga-aastaselt edasi. Teine osa on sihtotstarbeline reserv, mis on kasvanud kriisiaegadel, kus teatud tegevusteks jäetakse raha, mis võib ära kuluda, kuid pole selge, millises mahus ja seetõttu on sellesse igaks juhuks varu arvestatud.

Võrklaev rääkis, et ülekantavat jääki on suudetud aasta aastalt vähendada, aga on ka neid ministeeriume, kust aina kuuleb, et raha pole, aga samal ajal ülekanded kasvavad. Asjaolu, et jäägi kogusumma on nii suur, ta normaalseks ei pea.

"Nüüd tuleb rida realt ministeeriumidelt küsida, miks ei kasutata raha selleks, milleks see oli mõeldud. Teatud paindlikkus on mõistetav, aga hetkel tundub, et see pole reaalselt jälgitav," sõnas ta. "Kuidas tekib olukord, kus kogu aeg on raha puudu, aga teatud ministeeriumides saab seda kogu aeg üle jääda."

Rahandusminister lisas, et see protsess on üsna töömahukas, sest iga ministeeriumi read tuleb üle käia ja küsida. Vastuseks saab tema sõnul kindlasti, et kõik see raha on ära planeeritud, aga peab uurima, kas see on ka tegelikult nii.

Rahandusministri erakonnakaaslane, riigikogu liige Aivar Sõerd ootab rahandusministeeriumi täpsustavaid selgitusi ja leiab, et 750 miljonit eurot on nii suur summa, et tuleks välja selgitada, kuidas see kõik eelmisel aastal üle jäi ja mille arvelt.

"Võib-olla ka küsimus on selles, millal ja kas oleks olnud otstarbekas või vajalik, et rahandusminister riigieelarve baasseadusest tulenevaid sekkumisvõimalusi oleks kasutanud, kas või vahendite üleviimise piiramisega seoses majanduslangusega," ütles Sõerd.

"Praegu voli on ministeeriumite käes. Võib-olla sellises olukorras, millises riigi rahandus praegu on, rahandusministri roll peaks olema suurem," lisas ta.

Reinsalu: küsimus on 1,45 miljardi euro saatuses

Riigieelarve erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu tõi välja, et kui Eesti Vabariigil oli konsolideeritult kasutusel 18,7 miljardit eurot, millest kasutati ära 16,5 miljardit eurot, siis on vahe 2,2 miljardit eurot. Kui rahandusminister ütleb, et eelmisest aastast toodi tänavusse üle 750 miljonit, jääb siiski veel 1,45 miljardit eurot. Reinsalu uuris, mida see summa sisaldab ja kus see raha on.

Võrklaev palus vastamiseks abi istungil osalenud rahandusministeeriumi ametnikelt, kes aga ei osanud samuti vastata ja lubasid, et teevad seda hiljem kirjalikus vormis.

Reinsalu uuris lisaks, millal avaldavad ministeeriumid ülekantavate vahendite sisu. Võrklaev vastas, et 31. mail oli tähtaeg, mil ministrid pidid tegema selle kohta käskkirjad, enamik on need read kinnitanud ja tegevused teada.

"On üksikuid ministeeriume, kes pole, aga ma ei tea neid hoo pealt. Kindlasti on meil alus edasi liikuda, nii et iga rea taha vaadata ja kokkuhoiukohti otsida," lausus Võrklaev.

Reinsalu hinnangul tõmmatakse valitsuskulusid kokku ainult paberil, mitte aga tõeliselt. Selget vastust, mis ülekantavate vahenditega toimub, ta enda sõnul rahandusministri vastustest ei saanud.

"Hetkel oleme kaotanud kontrolli eelarve juhtimise üle, kui kasutamata on 2,2 miljardit eurot ja ei suudeta reaalajas vastata, mis raha see on," lausus ta.

2023. aasta eelarvest sellesse aastasse kantavast 750 miljonist eurost moodustavad kulud 638 miljonit eurot, investeeringud 100 miljonit eurot ja finantseerimistehigud 3,8 miljonit eurot.

Rahandusminister tõi välja ka möödunud aastate andmed. 2021. aastasse kanti üle 689 miljonit eurot, 2022. aastasse 700 miljonit eurot ning 2023. aastasse 958 miljonit eurot.