Sellega täidab Eesti Euroopa Liidu eelarvereeglit mahtuda kolme protsendi eelarvemiinuse sisse.

Riigi jooksvate kulude kokkuhoid puudutab põhiliselt majandamis- ja tegevuskulusid, samuti peavad kokkuhoidu panustama riiklikud sihtasutused, riigi tulude suurendamiseks võetakse riigiettevõtetelt rohkem dividende. Lisaeelarve eesmärk on tagada riigi finantsstabiilsus ja jätkusuutlikkus.

Negatiivse lisaeelarvega ei tehta kärpeid riigikaitsekuludelt. Küll aga peab ka kaitseministeerium solidaarselt teistega üle vaatama oma personali- ja majandamiskulud ja suunama kokkuhoiuga saadud vahendid kaitsevõime parandamisse. Siseministeeriumi haldusalas tuleb kokkuhoid ühekordsete kulude arvelt, suurusjärgus ca kolm miljonit eurot.

Eelarve kokkuhoiumeetmed ei puuduta seekord muuseume, teatreid ja kontsertasutuste sihtasutusi.

Haiglad peavad tegevuskuludelt panustama üheprotsendilise kokkuhoiuga.

Teadus- ja arendustegevust kärbitakse 19 miljonit

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) investeeringud säilivad kokkulepitud tasemel üks protsent SKP-st. Kuna aga majandusel läheb arvatust kehvemini, siis arvestatakse kokkuhoiu hulka see summa, mis ületab kevadprognoosi järgi ühte protsenti SKP-st ehk kulude taset vähendatakse 19 miljoni euro võrra.

68 miljoni euro ulatuses on lisaeelarves planeeritud lisatulusid, näiteks planeeritust suuremate dividendide väljavõtmine riiklikelt ettevõtetelt Elering AS ja RMK.

MKM-i kärbete realt ilmneb, et ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse (EISA) 2024. aasta riigieelarvest rahastatud tegevusi vähendatakse 5,705 miljoni euro ulatuses. Tegevusi vähendatakse e-residentsuse programmis 1,505 miljonit eurot, turismvaldkonna edendamise tegevustes 2,5 miljonit eurot, välisinvesteeringute Eestisse kaasamise tegevustest 1,2 miljonit eurot ning välistalentide Eestisse meelitamise tegevustest 500 000 eurot. 

Riigimaanteede perioodilist hooldust piiratakse

Kliimaministeeriumi haldusala kärbetest selgub, et transpordiameti tegevuskulud ja investeeringud vähenevad kokku 2,5 miljonit eurot. Tegevuskulude kokkuhoiuga seoses piiratakse riigimaanteede perioodilist hooldustööde mahtu ning samuti vähendab transpordiamet teisi majanduskulusid, sealhulgas jäämurdekulusid.

Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvet vähendatakse üle 1,7 miljoni euro. Sellest lõviosa ehk üle 1,1 miljoni euro tuleb sellest, et vähendatakse riigisiseste toetuste käibemaksu tõusu katteks eraldatud vahendeid. 

Suuri investeeringuid valitsus ära jätta ei plaani, küll aga mõjutab eelarvepositsiooni mõningate investeeringute nihkumine, näiteks nihkuvad edasi IT-lahendustega ning hoonete ja rajatiste ehitamisega seotud investeeringud.

Lisakokkuhoid saavutatakse nii valitsuse sihtotstarbeta kui ka sihtotstarbelise reservi vähendamisest 39 miljonit eurot, sellest 10 miljonit on siseministeeriumi idapiiri väljaehitamise osaline ajatamine ja 6,6 miljonit TAI kulude vähendamine ja ülejäänud on valitsuse reservide kokkuhoid.

Tsahkna: valimiste tõttu ei soovinud koalitsioonipartnerid kärpeid

Välisminister ja erakonna Eesti 200 esimees Margus Tsahkna ütles ERR-ile, et lisaeelarve sai esialgu planeeritust suurem. "Need kulud, mis võeti valitsuse poolt eelmisel aastal peale selleks aastaks, sealt pidid kärpima kõik 10 protsenti. Ja samamoodi muudest kuludest, mis puudutavad ennekõike riigi majandamist," ütles Tsahkna.

Välisministeerium kärpis Tsahkna sõnul Ukraina toetusfondist. "Kuskil 80 protsenti lisaeelarvest on baasi kärped, et meil oleks natukenegi selgem pilt püsikulude mõttes ka järgmise aasta eelarvet kokku pannes augustis. Aga kindlasti on seal ka ühekordseid pingutusi, mida on võimalik teha käesoleva aasta eelarvest. Ja see puudutab eelkõige neid ülesandeid, mida me erinevatel põhjustel ei suuda sel aastal ellu viia. Näiteks teatud investeeringud hangete tõttu kanduvad edasi. Aga ka välisministeeriumi puhul Euroopa rahurahastu makse osa. Kuna Euroopa rahurahastu on olnud Ungari tõttu blokeeritud, siis selleks aastaks planeeritud sissemaksed lihtsalt ei lähe kasutusse," rääkis Tsahkna.

Tsahkna rääkis endiselt, et raskemad kärpeotsused puudutavad järgmise aasta riigieelarvet ja seal ta ootab kõikidelt ministeeriumitelt, välja arvatud kaitseministeerium, üleväljakärbet suurusjärgus viis protsenti.

ERR-i reporter Margitta Otsmaa küsis Tsahknalt, miks lisaeelarve kokkusaamisega nii kaua aega läks.

"Kärped ongi keerulised ja võib-olla oli mingi lootus, et äkki neid kärpeid ei tule. Aga mul on hea meel, et ikkagi kokku lepiti, sest poole aasta pealt kärbete tegemine on väga raske. Kuna meil ei ole selles koalitsioonis kokkulepet, mis saab edasi järgmiste aastatega ehk siis seda üleväljakärbet, siis võib-olla see oligi see põhipõhjus, miks ei tahetud hakata tegema selliseid üksikuid samme. Ja teine asi on see, et valimised käivad ja võib-olla inimesed vaatavad ka seda kui populaarne saaks olla, kärped ei ole ju populaarsed," ütles Tsahkna.

Sõerd: toimub ümberkehastumine kulu- ja ressursipõhisele eelarvele

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (Reformierakond) ütles lisaeelarvet kommenteerides, et kulude kokkuhoid puudutab seal põhiliselt majandamis- ja tegevuskulusid, nagu lähetuskulud ja koolituskulud, ürituste korraldamise kulud jne ja need on tavalise kulu- ja ressursipõhise eelarve kulud, mitte tegevuspõhise eelarve kulukategooriad.

"Tegevuspõhises riigieelarves ei ole selliseid kuluridu nagu koolitus- ja lähetuskulud või inventari kulu. Seega käesoleva lisaeelarve puhul näeme, et toimub nii-öelda ümberkehastumine tegevuspõhiselt eelarvelt tavalisele kulu- ja ressursipõhisele eelarvele. Ehk siis riigi rahanduse tegelik juhtimine, eelarvega seotud otsused ja kokkuhoiumeetmetega seonduvad otsused tehakse tavalise kulu- ja ressursipõhise eelarve alusel," märkis Sõerd.

"Kui otsused põhineksid tegevuspõhisel eelarvel, siis tuleks näiteks vaadata, kas tulemusvaldkondade eesmärgid ja näitajad on täidetud, ületatud või täitmata, ja siis vastavalt vähendada programmi eelarvet ja mahtu või vastupidi. Käesolevas lisaeelarves aga näiteks tulemusnäitajaid ei käsitletagi, kuigi mõne programmi puhul tehtud rahalised muudatused võiksid mõjutada ka programmide tulemusnäitajaid ja mõõdikuid," lisas ta.

Sõerd tõi välja, et juba tänavuse riigieelarve menetlemise ajal eelmise aasta lõpus tulid järjest kehvemad majandusprognoosid ning siis oleks pidanud üle vaatama kuluread ja neid korrigeerida.

"Aga seda polnud võimalik teha, sest tegevuspõhine riigieelarve ei käsitle neid kuluridu ja kulukategooriaid, mida praegu kärbitakse. Kui kärped oleks halvenevate prognooside valguses tehtud juba eelmise aasta lõpus, siis oleks olnud võimalik näiteks kärpida kogu aasta lähetus- ja koolituskulusid. Praegu aga kärbime vaid käesoleva aasta teise poolaasta kulusid," lausus Sõerd.

Võrklaev: valitsus ütleb ausalt, mida teha ei saa

"Valitsusel on kaks eesmärki: võimalikult kiiresti kõik plaanitud investeeringud ära teha, aga samal ajal ausalt ka öelda, mida me ei suuda sel aastal teha, mis iganes põhjused need on, siis me sinna raha ette ei näe," ütles rahandusminister Mart Võrklaev.

Läänemets: tuleks tõsta makse

"Kuna piiri saame valmis järgmise aasta lõpuks, siis see tähendab ka loogiliselt seda, et meil teatud väljamaksed tuleb teha järgmisel aastal. Lihtsalt me tõstame 2024. aasta eelarvest osa sellest rahast välja ja ütleme, et seda sellel aastal ei kasuta. Eelarvepositsiooni see mõjutab, aga muud mõju pole. Kulu tehakse ikka järgmisel aastal ära," ütles siseminister ja SDE esimees Lauri Läänemets.

"Lihtsalt hurraaga sellist kärpe-show'd teha on valijate lollitamine, inimeste lollitamine ja seal vastutus ju puudub: keegi ei taha rääkida, mis on tagajärg. Selle kärpejutu asemel tuleks küsida ja need, kes räägivad sellest, peaksid ütlema, millistest teenustest nad siis soovivad, et me loobuksime. Miks keegi ei julge siis öelda, et nad tegelikult tahavad minna pensionite kallale," sõnas Läänemets.

Läänemetsa sõnul tuleks kulusid ikkagi katta tuludega ehk tõsta makse.

Lisaeelarve seletuskiri