Euroopa Komisjon teatas kolmapäeval autotootjatele, et rakendab alates järgmisest kuust Hiinast imporditud elektrisõidukitele täiendavaid tollitariife. Kuni 38-protsendilised tariifid rakenduvad juba olemasolevatele 10-protsendilistele tariifidele, vahendas Financial Times.

Brüsseli teatel näitas uurimine, et Peking subsideerib oma elektrisõidukite tootjaid ning Hiina import kujutab endast otsest ohtu EL-i tööstusele. 

Euroopa Komisjoni asepresident Margaritis Schinas ütles, et komisjon pöördus Hiina võimude poole, et arutada võimalikke viise käesoleva probleemi lahendamiseks. Kui lahendust ei leita, kehtestatakse alates 4. juulist täiendavad tollitariifid. 

Igale Hiina tootjale hakkavad kehtima erinevad tariifimäärad. Maailma suurimale elektrisõidukite tootjale BYD kehtestatakse 17,4 protsendine tariif. Tootjad, mis tegid EL-i uurimisega koostööd, nende suhtes rakendatakse 21-protsendist tariifi. Tootjad, kes koostööd ei teinud, neile kehtestatakse 38-protsendiline määr. 

Kieli Maailmamajanduse Instituut leidis, et umbes 20-protsendiline lisatariif vähendaks Hiina elektrisõidukite importi ligi veerandi võrra. 

Tariife toetavad Prantsusmaa ja Hispaania, kuna Hiina elektrisõidukite müük Euroopas kasvab. EL-is kehtib juba praegu 10 protsendiline tollimaks kõikidele autoimportidele, kuid Hiina firmad suurendavad järjepidevalt oma turuosa. 

Uuringufirma Rhodium Group analüütikute teatel eksportis Hiina 2023. aastal EL-i 10 miljardi euro väärtuses elektriautosid ning suurendas oma turuosa kaheksa protsendini. 

Kavandatavad tariifid tekitavad nüüd Euroopas erimeelsusi. Saksamaa, Rootsi ja Ungari on juba teatanud, et ei kiida komisjoni sammu heaks, kuna kardavad Hiina kättemaksu. 

EL-i ametnike sõnul avaldas Berliin survet ka komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile, et komisjon loobuks Hiina elektrisõidukite uurimisest. Üks asjaga kursis olev inimene ütles, et Saksa valitsuse lobitöö pole Brüsselis vilja kandnud.  

Üks uurimise all olevatest Hiina firmadest, Geely, on ka Rootsis tegutseva Volvo omanik. Seetõttu ühines Rootsi peaminister kantsler Scholziga ning ei toeta kõrgemate tariifide kehtestamist. Tariifide plaanile on avalikult oma vastuseisu väljendanud ka Viktor Orban. Need kolm riiki peavad nüüd leidma 11 liikmesriigi toetuse, et tühistada komisjoni otsus tariifide kohta. 

Eeldatavasti liituvad opositsiooniga ka teised Kesk-Euroopa riigid, nagu Tšehhi ja Slovakkia. Hiina kättemaksu pärast tunneb muret veel ka toidu- ja luksuskaupade eksportija Itaalia.