NATO liikmesriikides ringreisil viibiv Stoltenberg püüab välja töötada plaani NATO suuremaks rolliks Ukraina relvatarnete ja sõdurite väljaõppe koordineerijana ning loodab selle välja käia juulis Washingtoni tippkohtumisel.

Ungari on seni olnud vastu, väites, et allianss tirib ta sõtta Venemaaga. Relvatarnetest Ukrainale on ta juba keeldunud.

Orban on jäänud Ukraina sõjast hoolimata Moskva lähimaks liitlaseks Euroopa Liidus ning kütab üles hirmu Lääne ja Venemaa sõja ees, süüdistades selles Brüsselit ja NATO-t.

Hiljuti rääkis ta võimalusest defineerida ümber Ungari positsioon alliansis, et riigil ei tuleks võtta osa ettevalmistusest operatsioonideks "väljaspool NATO territooriumi".

Kolmapäeval leppisid aga Stoltenberg ja Orban kokku, kuidas edasi minna, ja Ungari kinnitas, et ei takista NATO juhti saamast liitlasriikidelt lubadust jätkata Ukraina toetamist vähemalt 40 miljardi euro eest aastas.

"Me leppisime täna peaministriga kokku, et Ungari ei takista teisi liitlasi leppimast kokku lubama Ukrainale rahalist toetust ja NATO juhtrolli Ukraina toetuse koordineerimises," ütles Stoltenberg Budapesti kohtumise järel ajakirjanikele.

Orban ütles, et läbirääkimised Stoltenbergiga olid rasked, kuid konstruktiivsed.

"Me saime täna tagatise, et Vene-Ukraina sõja korral ei võta Ungari osa sõjategevusest väljaspool oma territooriumi," ütles Orban ühisel pressikonverentsil.

"Ungari ei anna selleks sõjaks raha ega saada inimesi, ja Ungari territooriumi ei kasutata selles sõjas osalemiseks," lisas Orban.

Ta hoiatas aga, et katsumuste aeg ei ole läbi ning tema seisab ka pärast NATO tippkohtumist nende otsusete eest, mis vastavad Ungari huvidele.

NATO kaitseministrid kohtuvad neljapäeval Brüsselis, kuid seal ei lepita lõplikult kokku NATO rollis relvatarnetes, ehkki ülejäänud 31 liikmesriiki näivad olevat plaaniga üldjoontes päri. Diplomaatide sõnul on jäänud lahendada mõningad tehnilised detailid.

Diplomaadid ja mõned NATO riigid suhtuvad skeptiliselt Ungarile ametliku kõrvalejäämise võimaluse andmisesse, öeldes, et see loob alliansis halva pretsedendi.

NATO on seni hoidunud Ukraina relvatarnetes otseselt osalemast, sest kardetakse, et see viib ta lähemale konfliktile Venemaaga. Seni on alliansi liikmete relvatarneid koordineerinud Kiievi suurim toetaja USA.

NATO-le suurema rolli andmist peetakse vajalikuks tagamaks, et tarned jätkuvad ka siis, kui USA presidendiks peaks taas saama Donald Trump, kes võib Ukraina toetamisest loobuda.