Ungari uus peaminister oli võimul olnud vaid 12 tundi, kui esimesed raketid tabasid Taga-Karpaatiat, märkis The Telegraph. Enam kui neli aastat, Orbáni ametiajal, oli Venemaa hoidunud ründamast seda Ukraina osa, kus elab umbes 100 000 ungarlast.

Kuid kuna tema lähim liitlane Euroopas oli nüüd võimult tagandatud ja peaminister Magyar on asunud Ungarit lähendama Euroopa Liidule ja NATO-le, lendasid raketid Vene-Ukraina piirist rohkem kui 1600 kilomeetri kaugusele, plahvatades kõigest 20 kilomeetri kaugusel Ungari piirist. Raketirünnakus sai tabamuse Taga-Karpaatia regionaalne keskus Mukatševo, lähedal asuvas Tšopi jaamas asunud Ungari raudteetöötajad toimetati varjendisse ja evakueeriti hiljem Ungarisse.

Moskva sõnum ei oleks saanud olla selgem, kommenteeris The Telegraph. "See oli hoiatuslask uuele valitsusele," ütles Budapestis asuva mõttekoja Political Capital Institute direktor Péter Krekó lehele. "Orbáni lähenemine oli tingimusteta Venemaa-meelne: mis iganes Ukrainat aitas, sellele Ungari vastu oli. Moskva ei taha, et see muutuks," lisas ta.

Venemaa lasi 13. mail Ukraina pihta üle 800 drooni, võttes sihikule kriitilise taristu Kiievist kuni kaugele riigi lääneosadeni, mis oli üks sõja suurimaid õhurünnakuid.

Esmakordselt pärast Vene vägede täiemahulise sissetungi algust jõudis Venemaa õhurünnak Taga-Karpaatiani, Venemaa territooriumist kõige kaugemal asuvasse Ukraina piirkonda, tabades mitut ringkonda, mida oblasti kuberner kirjeldas kui raskeimat rünnakut, mida piirkond oli näinud alates 2022. aastast.

Taga-Karpaatia piirneb Ungari, Slovakkia ja Rumeeniaga. Kunagi elas seal 150 000 etnilist ungarlast, nende arv on sõja algusest saadik küll vähenenud, kuid see on endiselt kultuuriliselt ja poliitiliselt erinev ülejäänud riigist.

Regioon oli aastaid olnud president Volodõmõr Zelenski juhitud Ukraina ja Viktor Orbáni Ungari vaheline pingeallikaks. Orbán kasutas korduvalt ungarlastest elanikkonda Kiievi vastu survevahendina, blokeerides Ukraina Euroopa Liiduga liitumise läbirääkimisi ja pannes veto sõjalise abi pakettidele, väites, et Ukraina rikub ungari kogukonna keele- ja haridusõigusi. See taktika muutis vähemusrahva kaebused poliitiliseks relvaks, mis teenis nii Moskva kui ka Budapesti huve.

Ekspertide sõnul jättis Moskva Taga-Karpaatia puutumata osana kokkuleppest, mida kunagi ei vormistatud, kuid mida laialdaselt mõisteti kui osa Orbáni ja Vene režiimi juhi Vladimir Putini vahelisest vaikivast kokkuleppest, mis määratles Ungari välispoliitika nelja aasta jooksul.

"Rünnak oli Orbáni ja Putini kokkuleppe lõpp piirkonna etniliste ungarlaste kaitsmisel," ütles Eurasia Groupi Euroopa tegevdirektor Mujtaba Rahman.

Ungari eelmine välisminister Péter Szijjártó oli üks Moskva kasulikumaid liitlasi Euroopas. Tema lekkinud telefonikõned paljastasid, et ta ütles kord Venemaa välisministrile Sergei Lavrovile: "Olen alati teie teenistuses." Mõni nädal enne ametist lahkumist andis ta oma seni kõige avameelsema kommentaari selle kohta, miks Taga-Karpaatia rünnakust pääses, öeldes Ungari meediale, et see "tõenäoliselt polnud kokkusattumus".

Kõik see muutus aprillis, kui Orbán kaotas valimistel suurelt 45-aastasele juristile Peter Magyarile, kes oli lubanud lõpetada Ungari isolatsiooni oma Euroopa liitlastest ja viia riigi Moskva orbiidilt ära.

"Moskva jaoks oli oma liitlase Orbáni kaotamine Euroopas märkimisväärne tagasilöök nii poliitiliselt kui ka pragmaatiliselt," ütles Rahman.

Magyari valitsus astus ametisse 12. mail ning Venemaa ründedroonid Shahed tabasid Taga-Karpaatiat 13. mail.

Mõne tunni pärast kutsus Magyar välja Venemaa suursaadiku, mis oli esimene kord nelja aasta jooksul pärast sissetungi algust, kui Ungari valitsus astus sellise sammu vastuseks rünnakule Ukraina pinnal.

"See on tõeline muutus võrreldes [Ungari] varasema lähenemisviisiga," ütles Krekó. "Orbáni valitsuse joon oli Ukraina ja Brüsseli kritiseerimine liiga karmi käitumise pärast, kuid Venemaad sellise käitumise pärast ei kritiseeritud. Ja see näib nüüd üsna selgelt muutumas olevat," märkis ta.

Krekó lisas, et rünnakud Taga-Karpaatiale oli Moskva viis ungarlastele märku anda, et nende uus valitsus ei suuda oma huve välismaal kaitsta, hoiatades, et Ungari peaks nüüd valmistuma selleks, mida tema naabrid on pikka aega pidanud taluma.

"Ungari võib nüüd hakata kogema mõningaid asju, mida teised NATO liikmed piirkonnas on viimastel aastatel juba kogenud," ütles Krekó. "Hübriidohud, destabiliseerimiskatsed ja sarnased surveavaldused Venemaalt," kirjeldas ta.

Ta ütles, et Venemaa käitumine võib saata teistele Moskva-meelsetele valitsustele piirkonnas sõnumi, et oma poliitilise tuleviku ehitamine sõprusele Putiniga ei ole stabiilne alus.

Samas on rünnak, mille eesmärk oli Magyari valitsust destabiliseerida, andnud sellele hoopis midagi, mida Orbáni-aegsel Ungaril kunagi polnud: põhjuse Ukrainat toetada.
"Venemaa rünnak võiks tegelikult aidata Ungari ja Ukraina vahelist pinget maandada ja samal ajal pingestada suhteid Moskvaga," ütles Rahman.