Olaf Scholzi aeg võib hakata ümber saama

Kuigi kogu tähelepanu on Prantsusmaa ennetähtaegsetel valimistel, võivad ka sakslased varsti sarnase stsenaariumiga silmitsi seista. Politico hinnangul ei pruugi küsimus olla enam selles, kas kantsler Olaf Scholzi valitsus jääb püsima, vaid kui kauaks see püsima jääb.
Sakslased seisid pühapäeva õhtul silmitsi terava kontrastiga. Prantsusmaa president reageeris paremäärmuslaste võidule, teatades oma kavatsusest Rahvuskogu laiali saata. Nende enda kantsler kadus aga kui tina tuhka.
Scholz külastas põgusalt oma partei peakontorit, et teha mõned selfid, kuid lahkus kohe seejärel, jättes Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) ajalooliselt halbade tulemuste kohta selgitusi andma oma alluvad.
Sellegipoolest peab Scholz oma partei kaotuse eest vastust andma ning kuigi ta on öelnud, et ennetähtaegseid valimisi ei tule, ei pruugi see enam tema kätes olla.
"Tegelikkus on see, et koalitsioonivalitsus on välja hääletatud ja Olaf Scholz peab kuulutama välja uued valimised nagu Macron," ütles Baieri peaminister Markus Söder Saksa avalik-õiguslikus televisioonis pärast valimisi.
Kuigi kindlaid plaane sellise hääletuse korraldamiseks ei ole, on Scholzi kolmepoolse koalitsiooni kõrged parlamendiliikmed Politicole öelnud, et selliseks võimaluseks valmistutakse.
Vaid kaks ja pool aastat ametis olnud Scholzi lõhestunud valitsus on jõudnud murdepunkti.
Sisevõitluste ja enamiku kriitikute arvates lihtsalt ebakompetentsuse tõttu on Scholz juhtinud Saksamaa viimse aja kõige ebapopulaarsemat valitsust. Üle kahe kolmandiku sakslastest on väljendanud rahulolematust koalitsiooniga. Ka Scholzi enda reitingud pole kiita – üle 70 protsendi sakslastest ei ole tema tööga rahul.
2023. aastal tabas Scholzi valitsust valus tagasilöök, kui Saksa kohus kuulutas valitsuse kavandatud küttesüsteemide reformi eelarve põhiseadusvastaseks. Reformi eesmärk oli Saksamaa küttesüsteemide fossiilkütustelt üleviimine taastuvenergiale.
Novembris tehtud otsus jättis koalitsiooni ilma kümnetest miljarditest eurodest, mida nad lootsid kasutada oma ülejäänud tegevuskava rahastamiseks.
Alates sellest ajast on liit olnud tülis, kus Scholzi Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) ja rohelised on pidevas võitluses rahandusminister Christian Lindneri juhitud rahaliselt konservatiivse Vabade Demokraatide Parteiga (FDP).
Sisuliselt soovivad SPD ja rohelised kulutada rohkem raha kui FDP.
See vastasseis peaks jõudma haripunkti lähinädalatel, kui koalitsiooniparteid alustavad 2025. aasta eelarve üle lõppvooru läbirääkimisi. Parteil on plaanis jõuda kokkuleppele juuli alguses enne suvevaheaega, kuid kõigi osapoolte kangekaelsuse tõttu näib kokkuleppe saavutamine ebatõenäoline.
Kokkuleppe ebaõnnestumine võib anda FDP-le võimaluse liidust lahkuda. Vaatamata püsivatele pingetele põhilistes küsimustes nagu eelarve, ei ole FDP seni näidanud soovi koalitsioonist lahkuda, kartes valijate viha.
Kuid pärast SPD ja roheliste masendavaid tulemusi Euroopa Parlamendi valimistel võib FDP poliitiline kalkulatsioon olla muutunud.
Kui üldiselt on demokraatlike riikide puhul kirjutamata seadus, et pärast nii katastroofilist kaotust kuulutatakse välja erakorralised valimised, siis Saksamaal see reegel ei kehti.
Et vältida Weimari aja segadust tekitavat poliitikat, mis aitas kaasa natside tõusule, püüdsid Saksamaa sõjajärgse põhiseaduse loojad tagada stabiilsuse, luues poliitilise süsteemi, mis nõuab konfliktide kiiret lahendamist võimalikult vähese käraga.
Seetõttu on ennetähtaegsete valimiste jaoks seatud kõrged kriteeriumid. Saksamaal on kaks võimalust umbusaldushääletuseks.
Esimest tuntakse kui konstruktiivset umbusaldushääletust. Parlament saab kantsleri ametist vabastada, kuid ainult siis, kui see valib 48 tunni jooksul asendaja.
Arvestades, et praeguse koalitsiooni peamine probleem on parteide võimetus kokku leppida olulistes poliitikaküsimustes, mitte kantsleris, tundub see tee ebatõenäoline.
Teise stsenaariumi järgi saab kantsler algatada usaldushääletuse, mida tavaliselt tehakse taktikalistel põhjustel, näiteks koalitsiooni korralekutsumiseks, sidudes usaldushääletuse olulise õigusakti vastuvõtmisega.
Endine SPD kantsler Gerhard Schröder tegi seda 2001. aastal, sidudes vastuolulise ettepaneku saata Saksa sõjavägi Afganistani pärast 11. septembri rünnakuid, oma tulevikuga kantslerina. Ta võitis.
Mõned Bundestagi liikmed arvavad, et Scholz võiks teha sellise käigu eelarvega, et sundida FDP-d tegutsema. See oleks aga riskantne, sest FDP võib kasutada hääletust ka koalitsioonist lahkumiseks. Kui Scholz kaotaks, jääks presidendi otsustada, kas kuulutada välja uued valimised.
President Frank-Walter Steinmeier võib paluda paremtsentristlikel Kristlikel Demokraatidel (CDU) proovida moodustada valitsus 2021. aasta valimistulemuste põhjal, kus partei sai teise koha. Kui see ei õnnestu, siis võib president uued valimised välja kuulutada.
Selline keeruline protsess on põhjus, miks usaldushääletused sõjajärgsel Saksamaal on haruldased (neid on olnud vaid viis) ja tavaliselt on need taktikalised sammud, mida kantslerid kasutavad oma poliitilise positsiooni tugevdamiseks.
Ainus juhtum, kus kantsler tahte vastaselt ametist lahkuma pidi, oli 1982. aastal, kui FDP loobus oma liidust kantsler Helmut Schmidti SPD-ga. See viis kaotatud konstruktiivse usaldushääletuseni.
FDP vahetas oma lojaalsuse Helmut Kohli CDU-le ja temast sai kantsler ilma uute valimisteta. Kohl soovis aga saada valijate kindlat heakskiitu ja seetõttu korraldas ta varsti pärast ametisseastumist teise usaldushääletuse. Tagades, et ta selle kaotab, sai ta paluda presidendilt ennetähtaegseid valimisi.
Kohli plaan töötas, tema partei võitis valimised ja ja ta jäi kantsleriks kuni 1998. aastani.
Kristlikud Demokraadid naudivad praegu küsitluste kohaselt 14-punktilist edumaad, mis tähendab et neil oleks võimalus astuda ükskõik millise koalitsiooni etteotsa. Seega võib arvata, et partei kaalub sarnase tee järgimist, nagu ülal kirjeldatud.
Parteijuht Friedrich Merz ei ole kutsunud Scholzi üles protsessi käivitama, kuid on teinud selgeks, et ta on valmis võimu üle võtma.
Üleskutsed ennetähtaegseteks valimisteks võivad muutuda veelgi valjemaks septembris, kui Ida-Saksamaal, kus parempopulistlik Alternatiiv Saksamaale (AfD) on kõige tugevam, toimuvad kolmel liidumaal valimised. AfD-le ennustatakse kõigil kolmel valimistel võitu.
See on veel üks põhjus, miks Scholzi päevad kantslerina võivad olla loetud.
Toimetaja: Taavi Tamula
Allikas: Politico