Unenõustaja Kene Vernik kirjutas eelmisel nädalal ERR-is, et lasteaialaste kohustuslik lõunauinak on teaduslikult põhjendamatu jäänuk nõukogude ajast ning tegelikkuses on tähtis, et kasvav laps saaks kätte pika ja kvaliteetse ööune. Samuti tõi Vernik välja, et paljudes teistes riikides ei maga lapsed alates nelja aasta vanusest enam päevaund.

Lasteaialapse lõunaund reguleerib 2010. aastast kehtiv sotsiaalministri määrus "Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale".

Selle tekst seab kohustuse lähtuda lapse vajadustest: "Kuni kolmeaastasele lapsele võimaldatakse vähemalt üks kord päevane uneaeg, kuid vanematele lastele peab olema tagatud päevas vähemalt üks tund puhkeaega valikuvõimalusega une ja muu vaikse tegevuse vahel."

Samasugune sõnastus kordub uuendatava alushariduse seaduse eelnõu juurde käiva rakendusakti kavandis.

See peaks justkui tähendama, et probleemi pole: kes soovib magada, see magab, kellel aga und ei tule, saab vaikselt midagi muud teha. Tegelikkuses on olukord keerulisem: on lasteaedu, kus lähenetakse lastele individuaalselt, kuid on ka neid, kus mittemagamise soovile vastu ei tulda. Põhjuseid on sellel mitmesuguseid: leidub õpetajaid, kelle arusaama järgi on lõunauni vältimatult vajalik, aga põhjenduseks tuuakse ka lihtsalt ruumi- või personalipuudus.

Eesti lasteaednike liidu juhatuse liige, Tabasalu Teelahkme lasteaia direktor Anneli Laamann ütles, et on lasteaedu, kus ühes toas toimub nii mäng, söömine kui ka magamine ja lapsi pole kuskile ära viia. Seetõttu pole ka liidul lõunaune küsimuses ühist seisukohta, sest võimalused sõltuvad iga lasteaia töökorraldusest ja maja võimalustest. 

"Alati saab midagi korraldada, näiteks leida keldriruum, kuhu õppeklassid teha, aga kes tegeleb laste järelevalvega? Osa lapsi vajab und ja magab," lausus Laamann.

Tema sõnul leidub ka innovaatilisi lasteaedu, kus vanemad rühmad saavad pärast vaikset unejutu kuulamist mängima minna ja magavad ainult nooremad.

"Oleme ka ise oma väikses majas mõelnud – ka meil on rühmaruumis söömine ja magamine koos, ei ole eraldi ruumi, kus helikindlat ust kinni panna, et kedagi mängima jätta –, et kas mittemagajad kusagile kabinetti organiseerida või õue minna. Aga üldiselt on enamikul lasteaedadest nõukogude ajal ehitatud majad, kus pole mõeldudki, et sellist lisaruumi peab olema," tõdes Laamann.

Ta märkis oma kogemusele toetudes, et nelja-viieaastastest enamik tahab lõunal puhata, viie-kuueaastaste seas on rohkem neid, kes und ei vaja ja kuue-seitsmeaastaste puhul on mittemagajad juba enamuses. Seega võiks viimased ideaalis lõunaune asemel tõesti midagi muud teha, ehkki puhkevõimalus peaks samuti alles jääma.

"Igasugu pidžaamatamised võiks küll hakata kaduma ja see, et lapsed saadetakse magama nii, et kui nad tõusevad, arvavad, et on juba järgmine päev. Võiks olla nagu Euroopas, et nad pikutavad madratsil, võtavad ebamugavad riided ära, aga mitte paljaks ja pidžaamas, vaikselt võib pikutada ja olla," rääkis ta ja lisas, et sellesse puhkehetke võiks sobida ka rahunemisharjutused, et laps saaks lärmist puhata ja lõdvestuda.

Tema sõnul ei ütle nad Teelahkme lasteaias enam lastele, et minnakse magama, vaid lapsi saadetakse puhkama. Samuti ei sunnita neil lapsi silmi kinni panema ega näoga seina poole magama, kuid Laamann kinnitas, et lasteaedades leidub vana kooli õpetajaid, kes seda harrastavad.

"Meil on endalgi tulnud kolmeaastane laps rühma, kes voodis kohe keerab selja ja paneb silmad kinni – ta tuli karmi korraga sõimest," kirjeldas ta.

Laste vastumeelsus lõunaune vastu ilmnes rahuloluküsitluses

Tallinna Päikesejänku lasteaia direktor Signe Tamm ütles, et takistusi on võimalik leida iga probleemi puhul, aga orienteeruda võiks lahendustele.

"Ei tasuks unustada, milleks lasteaed on loodud: peredele, et vanemad saaksid tööl käia," lausus ta. "Iga muudatuse sisse on kodeeritud konflikt, aga kui emotsioonid lahtuvad, saab jõuda lahendusteni."

Päikesejänkus said muudatused alguse sellest, et koolieelikute iga-aastases rahuloluküsitluses uuriti, mida laps lasteaias muudaks, kui see oleks tema teha. Laste vastuste seast tuli ülekaalukalt suurimana välja mure lõunaunega.

Samuti käsitles lõunase puhkeaja jaoks lahenduste leidmist magistritöös üks Päikesejänku õpetaja, keskendudes sellele, kuidas teha ümberkorraldusi nii, et rahul oleksid kõik kolm osapoolt – õpetajad, vanemad ja lapsed. Edasi hakati koos õpetajate ja õpetajaabidega kaardistama lasteaia ruumiressursse ja võimalusi lastele alternatiive pakkuda.

"Seda ei ole ju palju tahetud, arvestamist laste ja perede vajadustega. Tegime veel küsitluse laste ja vanemate seas. On ka neid, kes ütlevad, et minu laps peab magama ja ka sellega peab arvestama," rõhutas Tamm.

Ehkki vahepeal pidurdas muudatuste elluviimist Covidi-periood, on nüüd lasteaed nendega rühmapõhiselt edasi liikunud. Mõnes rühmas lähevad lapsed voodisse ja kuulavad unejutu ära ning need, kes kella 14-ks pole uinunud, võivad üles tõusta ja endale rühmaruumis vaikseid tegevusi leida. Viie- kuni seitsmeaastaste rühmas lapsed valdavalt ei maga, aga nendega on läbi arutatud, millised mänguasjad teevad lärmi ja millised sobivad ajaks, kui mõni kaaslane siiski und vajab.

"Lapsed oskavad sellest aru saada. Saame toetada sallivust ja tolerantsust, et minul on omad vajadused ja minu mängukaaslasel hoopis teised," sõnas Tamm.

Ta lisas, et ka sõimerühmas, kus käivad 1,5- kuni kolmeaastased lapsed, on peresid, kes paluvad oma lapse lõunaunest varem üles äratada ning isegi selles vanuses lapsed on suutelised vaikselt mängima.

"Minu meelest on see palju ägedam, kui väike inimene hakkab samas toas meisterdama, joonistama, raamatut vaatama, kas või molutama, ta oskab seda! Isegi sõimes oskab ja on valmis suurt inimest, kes liiga kõvasti räägib, korrale kutsuma," on Tamm veendunud.

Peamine on tema sõnul arvestada lapse soove ja nende endiga kõik küsimused läbi arutada.

Eraldi tõi lasteaia juht välja vajaduse mõista ka perede olukordi. Näiteks võib olla keeruline toime tulla peres, kus on lisaks lasteaialapsele ka algklassides käiv õde või vend, kes on kella üheksaks õhtul väsinud, samas kui lõunal maganud lasteaialapsel jätkub energiat veel kauaks.

Kõiki õpetajaid muudatused ei vaimusta

Tamm tõdes, et ka nende lasteaias on õpetajaid, kelle seisukohad lõunaune osas on jäigad, aga selleks, et arusaamades keskpõrandale kokku tulla, on vaja teha järjepidevat tööd ja ka koostööd vanematega.

"Ma ei ütle, et see on lihtne töö ja et kõik õpetajad on sada protsenti veendunud, et peaksime pakkuma paindlikkust," tunnistas ta.

Murede lahendamise raskuskoht on Tamme sõnul täiskasvanute mõttemudeli muutmises ja nende lasteaias oli palju abi kõigi osapoolte kaasamisest, nii et kõrvale ei jäetud ka abiõpetajaid.

Anneli Laamanni sõnul on kogu lõunaune teema puhul tähtsaim individuaalne lähenemine. Murekohana tõi ta välja lapsed, kes tuuakse lasteaeda kell kaheksa hommikul ja viiakse koju kella kuue-poole seitsme ajal, sest kui nad lõunal ei puhka, reageerib iga laps üleväsimusele omal moel: kes jääb loiuks ja uimaseks, kes muutub hüperaktiivseks.

Laamann lisas, et koostöös lapsevanemaga tuleks lapse päevakava üle vaadata, nii et lõuna ajal ärkvel olijale tuldaks järele kella 16–17 ajal, mitte hiljem, et neil jääks aega veel ka perega olla ja kella üheksa ajal magama sättida.

Osa lasteaedu on läinud seda teed, et korraldab koolieelikute õhtuste huviringide alguse juba 14–14.30 ajal, et nad jõuaksid veidi pikutada ja seejärel algab juba tegevus. See aga eeldab taas vabade ruumide olemasolu.

"Suuremates majades on kindlasti lihtsam. Igaüks peab vaatama enda maja võimalusi, töötajate valmisolekut, laste päeva pikkust, kui kaua nad lasteaias on," loetles Laamann.

Signe Tamm ütles, et neilgi on lõuna ajal huviringe, kuid see ei saa olla mittemagajate ainus võimalus, sest tegu on tasulise tegevusega, mis tähendab, et see ei pruugi olla kõigile lastele kättesaadav.

Kumbki lasteaiajuht ei osanud öelda, kas praeguste lasteaiaõpetajate koolitamisel puudutatakse õppes ka otseselt lõunaune teemat.

"On lapse arengu toetamine, otseselt päevakava ja päeva rütmi kursust ülikoolis ei ole, pigem üleüldised teoreetilised kursused," lausus Laamann ja lisas, et ka teadlastel on uneteemale erinevaid lähenemisi, mistõttu arutelud sellel teemal on teretulnud.

HTM: kui juht leiab vajaduse, leiab ka võimaluse töö ümber korraldada

Haridusministeeriumis (HTM) on väljatöötamisel uus alushariduse seadus ning HTM-i kommunikatsiooninõuniku Elo Eesmäe sõnul soovitavad puhkeaega nii praegused kui ka uue seaduseelnõuna töös olevad õppekava ning õpi- ja kasvukeskkonna nõuded.  

"Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava annab soovitused puhkeajaks, kuid kohustuslikku magamist ei kehtesta," lisas Eesmäe.

Seda, mil viisil puhkeaega kasutatakse, reguleerib lasteaia töökorraldus. Samas möönis Eesmäe, et lasteaiajuhtide seisukohad on erinevad.

"Päevakava konkreetses lasteaias kinnitab lasteaed ise. Lahendusteni tuleb jõuda lasteaedade ja lastevanemate koostöös. On lasteaedu, kus on juba täna toimivad lahendused olemas," lausus ta.

Kui osa lasteaedu ei saa ruumi- või töötajapuuduse tõttu uneajaks alternatiive pakkuda, siis selle küsimusega tegelemine jääb haridusministeeriumi kinnitusel nende vastutusalast siiski välja.

"HTM poliitikakujundaja ja seadusloojana ei saa sellist mikrotasandil korralduslikku poolt enda kanda võtta. Alusharidus on kohaliku omavalitsuse pidada ja korraldada," sõnas Eesmäe ja lisas, et majad, olud ja kooseisud on erinevad.

"Seadusandja poolt on võimalused loodud – ei pea olema uneaeg, võib olla puhkeaeg. Nii nagu seadus jätab suure otsustusvabaduse alushariduse õpetajale õppetöö korraldamises ja metoodika valikus, on ka siin nii, et korralduslik pool on isegi pigem asutuse kui omavalituse otsustusküsimus," lisas Eesmäe, kelle sõnul tuleb töökorralduse paikapanekusse kaasata ka lapsevanemad.

HTM-i esindaja resümeeris, et kui asutuse juht leiab vajaduse või soovi, leiab ta võimaluse ka töö ümberkorraldamiseks.

Signe Tamm usub, et lasteaedu, kes uneajale alternatiive pakuvad, tuleb järjest juurde. Päikesejänkusse tuli küll alles hiljuti teisest lasteaiast laps, kes eelmisest hoiukohast lahkus just paindumatu magamiskorra tõttu, kuid Tamme hinnangul on sellised juhtumid pigem erandid.

"Lasteaiad on täna suures muutuste tuultes ja korraldavad oma tööd ümber. Lõunane puhkeaeg on üks neist teemadest, mis on ikka paljudel juhtidel laual," kinnitas ta.

Laste lõunaune küsimusega on tegelenud ka õiguskantsler, kelle 2019. aastast pärineva hinnangu järgi tuleb lasteaias lapse õigustega arvestada ka siis, kui lõuna ajal ei soovi magada ainult üks laps.