Riigikohus rõhutas, et kuigi riigikogu liikmetele peab olema tagatud piisav informatsioon ja võimalus sisuliseks aruteluks, ei kuulu õigus võtta riigikogu istungil vaheaegu riigikogu liikme mandaadi kesksete, põhiseadusega kaitstud osade hulka, mille piiramise peale saaks esitada riigikohtule kaebuse.

Riigikogu 17. aprilli täiskogu istungil toimunud riigikogu valimise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teise lugemise ajal kasutasid EKRE fraktsiooni esimees ja aseesimees oma riigikogu kodu- ja töökorra seadusest tulenevat õigust ja võtsid seitsmel korral enne eelnõu muudatusettepaneku üle hääletamist 10 minuti pikkuse vaheaja.

Riigikogu otsustas seepeale eelnõu menetluse venimise vältimiseks vaheaegade võtmist fraktsioonidele enne muudatusettepanekute hääletamist enam mitte võimaldada.

Kaebusega riigikohtusse pöördunud EKRE fraktsiooni liikmete arvates piirati selle otsusega põhiseadusvastaselt riigikogu liikme õigust osaleda seaduse vastuvõtmisel ja loodi tingimused riigikogu enamuse tahte läbisurumiseks opositsiooniga arvestamata.

Neljapäevases määruses kordas riigikohus oma varasemat seisukohta, et seadus võimaldab riigikogu liikmel esitada kaebuse riigikogu otsuse peale üksnes oma mandaadi kesksete, põhiseadusega kaitstud osade kaitsmiseks.

Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest tuleneb riigikogu fraktsiooni esimehe ja aseesimehe õigus võtta enne muudatusettepaneku täiskogus hääletamist kuni 10-minutiline vaheaeg, mis on suunatud riigikogu töö tõhususe tagamisele. Siiski ei ole sellel piisava ja vaba parlamentaarse arutelu seisukohast määravat tähendust, sest riigikogu liikmetele on seadusega tagatud ka muud võimalused eelnõude läbiarutamiseks enne hääletamist (näiteks komisjonide ja fraktsioonide nõupidamisteks ette nähtud ajal).

Riigikohus toonitas siiski, et kaebuse läbi vaatama jätmine ei tähenda kohtuliku kontrolli puudumist vaheaegade võtmise õiguse piiramise üle, kuid selline kontroll saab toimuda ainult riigikogus menetletud seaduse põhiseaduspärasuse kontrolli raames.

Selles normikontrolli menetluses on võimalik ka hinnata, kas riigikogu poolt oma töövõime tagamiseks rakendatud meetmed ei kasvanud üle parlamendivähemuse õiguste põhjendamatuks ja ülemääraseks piiramiseks.

See pole esimene kord, kui riigikohus jätab riigikogu fraktsioonide kaebused rahuldamata või läbi vaatamata.

Veebruaris jättis riigikohus jättis läbi vaatamata EKRE riigikogu fraktsiooni liikmete kaebuse Ukrainale antava abi andmisega seotud riigikogu otsuste peale. 

Novembris jättis riigikohus rahuldamata riigikogu EKRE fraktsiooni liikmete kaebuse, kus vaidlustati seda, et nende arupärimistele ei vastatud põhiseaduses ette nähtud 20 istungipäeva jooksul ja et fraktsiooni algatatud seaduseelnõu esimene lugemine ei toimunud riigikogu kodu- ja töökorra seaduses ette nähtud seitsme töönädala jooksul.

Mullu juunis jättis riigikohus rahuldamata kaebuse, mille esitasid 38 riigikogu liiget, kes kuuluvad EKRE, Keskerakonna ja Isamaa fraktsioonidesse. Kaebajad palusid tühistada riigikogu 15., 16. ja 22. mai otsused, millega lõpetati päevakorra kinnitamise kohta protseduuriliste küsimuste esitamine ning eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Riigikohus leidis, et arupärimiste ja eelnõude üleandmise piiramine oli vajalik riigikogu töövõime tagamiseks ega rikkunud parlamendiliikmete õigusi.