"Isegi pärast Ukraina toetamist on meil täna rohkem kaudtule, laeva-, tanki- ja õhutõrje laskemoona, kui jaanuaris 2022. Kuid need kogused ja sellest tulenev efekt lahinguväljal ei vasta ikka veel NATO kaitseplaani nõuetele ega meie vajadustele," kirjutas Herem sotsiaalmeedias.

"Kuna tegelik vajadus on üüratult suur, siis otsustasime kaitseväes välja arvutada kriitilise miinimumi, mis oleks samaaegselt seostatav lahingupildiga ja mille hinnanguline maksumus on 1,6 miljardit. Otsustasime teha kõrvalseisjale arusaadava ja avalikult kasutatava rehkenduse, tuues välja laskemoona tüübi ja koguse, mis võimaldaks meil vältida Ukraina olukorda, võib-olla heidutaks Venemaad ning oleks eeskujuks liitlastele," märkis Herem.

"Arvutustest olen erinevatele poliitikutele rääkinud alates veebruarist 2024, laiemalt olen saanud neid detailides arutada alates selle aasta juunist," ütles Herem.

"Kindlasti ei sa öelda, et Eesti kaitseväel ei ole täna üldse laskemoona. Samuti ei saa öelda, et poleks tehtud enneolematuid samme olukorra parandamiseks. Kuid kindlasti ei saa öelda selles ja eelmistes valitsustes asjasse puutuvates valdkondades tegutsenud poliitikud, et laskemoona puudus tuli uudisena aastal 2024. Ammugi ei saa seda väita viimastel aastatel reservi läinud kaitseväelased," ütles Herem.

"Iga julgeolekuekspert, kes väidab, et kaitseväe juhataja sõjalises nõuandes viidatud puudujäägid tuleb täita umbisikulisel NATO-l, peaksid oma ekspertiisi kõvasti parandama," lisas ta.

"Mina ei saa kaitseministrile ja valitsusele ette kirjutada kui palju peab raha investeerima. Kaitseväel on aga vaja otsuseid, ja "ei" on ka otsus," lõpetas Herem.