Urmet Kook rääkis, et 18 protsendilt 13 protsendile langenud EKRE toetus oli nii madal viimati 2020. aastal

Aivar Voogi sõnul jäi kogu erakonnas toimunud tüli küsitlusperioodi sisse ja avaldas reitingule mõju.

"Kui olukord stabiliseerub, siis tavapäraselt erakonnad, kes on sattunud sellisesse olukorda, väljuvad taastuva reitinguga kuu-kahe pärast. Kuna EKRE sümbolkujud Mart ja Martin Helme on alles, siis midagi sarnast võib oodata," ütles Voog.

Voog meenutas, et ka Isamaal oli sarnane pereheitmine, kui sealt lahkusid liikmed, kes tegid erakonna Parempoolsed.

Indrek Kiisleri sõnul ei saa EKRE olukorda Isamaaga võrrelda. "Isamaa ei olnud selline brändierakond. Ei olnud stabiilseid, ühtesid ja samu tugevaid liidreid. Pigem ma võrdleks seda Keskerakonnaga, kui juht oli Edgar Savisaar. Aja jooksul erinevad grupid lahkusid. Aga pikas perspektiivis see reitingut ei mõjutanud," rääkis Kiisler.

Kook märkis, et EKRE sisetüli tuules on lahkunud või välja visatud juba ligi 500 inimest. "Need lahkujad on palju suurema kaaluga kui Isamaast Parempoolsetesse läinud ja pigem on õige paralleel Keskerakonnast lahkunutega Savisaare ajal. Lahkujate seas on EP mandaadi saanud Madison, aga ka Põlluaas, Valge, Laneman, fraktsioonist Kunnas. Keskerakond omal ajal nende suurte lahkumistega küll toetust kohe palju ei kaotanud, aga kaotas just vaimset kapatsiteeti. Alles jäid pigem need, kes olid juhile lojaalsed ja kelle isiklik heaolu sõltus läbisaamisest juhiga. Mõneti sarnane protsess on toimumas EKRE-ga," lausus Kook.

Kiisler lisas, et üks erinevus Savisaare-aegse Keskerakonna ja EKRE vahel siiski on – Savisaar sai pakkuda linnasüsteemis enda juurde jäänutele töökohti. "Selles mõttes EKRE-l sellist võimekust ei ole," sõnas Kiisler.

Voog rõhutas ka asjaolu, et EKRE-st lahkunud poliitikud, kes seni EKRE-le palju hääli tõid, ei ole ilmselt väljaspool EKRE-t nii tugevad häälemagnetid.

Urmet Kook küsis ja avaldas ka kahtlust, kas Isamaa ja EKRE vahele mahub veel üks konservatiivne partei.

Voogi sõnul on Isamaa ja EKRE toetus kokku 40 protsenti ja seega peaks uus erakond võtma valijaid sellest 40 protsendist.

"Sõltub sellest, kuidas nad suudavad end välja mängida. Isamaa on ju tõusev täht, kui nad võtaksid, siis EKRE arvelt," lausus Voog.

Voogi sõnul teeb uue konservatiivse erakonna loomise raskeks asjaolu, et neil ei ole tugevat kuvandit ja baasi.

Kiisleri sõnul näevad konservatiivsed valijad alternatiivina pigem Parempoolseid.

Kook arvas aga, et Parempoolsete nišš jääb kuhugi Isamaa ja Reformierakonna vahele. "Mingites küsimustes on Parempoolsed siiski selgelt liberaalsed," ütles ta.

Parempoolsete toetus tõusis viimase küsitluse järgi neljalt protsendilt kaheksa protsendi peale.

Kiisler ütles, et Parempoolsete tõusu taga on ka suhteliselt hea tulemus Euroopa Parlamendi valimistel. Valimised annavad tema sõnul Parempoolsetele võimaluse olla pildil.

Kook tõi välja, et Euroopa Parlamendi valimistest lõikas kõige suuremat kasu Isamaa, mis panustas ka üldise toetuse tõusule. Ta tõi ka välja, et kui varem oli Isamaa toetajaskonnas ülekaalus mehed, siis nüüd on mehi-naisi võrdselt.

Kiisleri sõnul on Isamaa toetuse tõusu panustanud Jüri Ratas, kes toob Isamaa juurde ka nooremaid valijaid ja naisi.

Ta lisas, et Isamaale mõjus hästi ka EKRE tüli ning osa lahkunud EKRE liikmete toetajatest võivad liikuda Isamaa taha.

Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide toetustest rääkides tõdesid saates osalejad, et nendele omab mõju kaitseministeeriumis toimuv ja laskemoona vajaduse küsimus. Voogi sõnul kannab seal põhivastutust Reformierakond.

Kiisleri sõnul on palju lahtisi küsimusi, millele Reformierakonna poliitikud selgeid vastuseid ei anna.

Kook viitas ka sellele, et kui Kaja Kallas peaks saama Euroopa Liidu kõrge välispoliitika esindaja koha, siis võimalikud uued peaministrid Hanno Pevkur ja Kristen Michal ei ole need inimesed, kes suudaks välispoliitikas olla Kallase tasemel.

Voog märkis samas, et Eesti tavavalijat ei mõjuta see nii palju, et meie peaminister on pidevalt CNN-is või BBC-s eetris.

Kook tõi välja, et EP valimised aitasid ka Keskerakonnal oma toetust tõsta ja eeskätt venekeelsete valijate toetus on tõusnud 58 protsendile.

Eesti 200 madalast toetusest rääkides ütles Voog, et see reiting on samal tasemel kui siis, kui erakond loodi. "Nende tüli meenutab Vabaerakonna tegemisi," ütles ta.

Koogi sõnul läheb Eesti 200-l üha raskemaks. Ta prognoosis, et pärast Züleyxa Izmailova väljaviskamist võib Eesti 200 fraktsioon kahaneda veelgi. "Ma arvan, et lahkujaid tuleb varem või hiljem veel," ütles Kook.

Kiisler lisas, et ka Reformierakonna jaoks on halb, kui valitsuses on koalitsioonipartner, kes on oma lõpu äärel.