Kokku ei saavutanud nõutud 50-protsendilist lävendit 24,5 protsenti põhikoolilõpetajatest. Kohati oli läbikukkujate protsent koolis päris suur: näiteks Läänemaal asuvas Risti põhikoolis kukkus läbi 75 protsenti eksami sooritanud lastest ja Ridalas 56,5 protsenti lastest.

"25 protsenti läbikukkujaid on natuke äärmuslik, kuid viimased 15 aastat on olnud tavapärane, et läbikukkumiste arv on olnud 20 protsenti. Sellele oleks pidanud reageerima kas haridusministeerium või õppekava koostajad. Aga tegelikult ei järgnenud sellele mitte midagi," ütles Loo keskkooli matemaatikaõpetaja Allar Veelmaa ERR-ile.

"Koroona on üks võimalikest põhjustest, aga mitte põhiline. Mõni aeg tagasi oli selline süsteem, et HEV lapsed (hariduslike erivajadustega lapsed) ei pidanud saama 50 protsenti täis, nendel võis olla 35 protsenti. Täna nõutakse kõigilt 50 protsenti: sõltumata sellest, kas ta on õpiabis või tal on teised toed. See on üks põhjus," rääkis Veelmaa.

Teise põhjusena tõi õpetaja välja, et Eestis ei ole koolides piisavalt kvalifitseeritud matemaatikaõpetajaid.

Veelmaa ütles ka, et kui gümnaasiumi lõpetamiseks piisab, kui abiturient saab riigieksamil ühe punkti, siis põhikooli lõpetamise tingimused on karmimad.

"Kui on HEV laps, siis ta ei saa mitte ealeski 50 protsenti kätte. Kui tal on puudulikke hindeid rohkem, siis ei saa ta kooli lõpetatud. Järeleksamitega silutakse seda asja: kui laps kukub matemaatikaeksamil läbi, siis tehakse koolieksamid hästi lihtsad, sest tähtis on see, et laps läheks koolist minema ja jätkaks kutseõppeasutuses," rääkis Veelmaa. "Kellel sellist eksamit vaja on?"

Veelmaa ei soostunud ütlema, kui palju oli Loo koolis põhikooli matemaatikaeksamil sel aastal läbikukkujaid, kuid ütles, et neist keegi ei teinud ära ka koolieksamit. "Meie tegime ausa eksami, ei teinud libaülesandeid," sõnas Veelmaa.

Matemaatikaõpetaja: eksam polnud raskem kui varem

Selle aasta eksami sisu kommenteerides ütles Veelmaa, et raskus on üks asi, aga teine on keerukus.

"Põhikooli lõpueksam ei tohi olla selline, sest tegija ei suuda tekstist aru saada. Teksti mõistmise jaoks on eesti keele eksam. Seal aastal oli tekstülesanne ebatraditsiooniline ja lapsel oli seda raske mõista. Nõrgematest õpilastest päris mitu ei hakanud seda ülesannet üldse lahendama, sest ta ei saanud ülesande tekstist aru. See on eksamit ettevalmistava komisjoni möödalaskmine, sest me ei teagi, kas matemaatiliselt oleks laps osanud seda ülesannet lahendada," ütles Veelmaa.

"Teine ülesanne, mis oli ebaõnnestunud, oli ruumigeomeetria ülesanne, kus oli üheks tükiks kokku pandud kaks geomeetrilist kujundit. Seal tuli siis üht-teist arvutada. Mina ei nimetaks seda viisakaks käitumiseks. Eelmisel aastal oli ruumigeomeetria ülesanne naeruväärselt lihtne, aga selle aasta ülesanne oli oluliselt keerulisem," rääkis Veelmaa.

Eksam oli sellel aastal ära tehtav. Et see oleks olnud hirmraske või varasemate aastatega võrreldes raskem, ma küll ei julge väita, sõnas Veelmaa.

"Need õpilased, kes on kogu põhikooli vaeva näinud, mitte paar nädalat varem hakkasid seal midagi vaatama, nemad pidid oma 50 protsenti seal kokku saama küll," ütles Veelmaa.

Läbikukkujate gümnaasiumitee sõltub koolist

Tallinna 21. kooli õppejuht Raido Kahm ütles, et nende kooli põhikoolilõpetajate hulgas kukkus riiklikul matemaatikaeksamil 120 õpilasest läbi kümme. "Ükski läbikukkumine polnud üllatav, samas oli üllatajaid õpilaste hulgas, kel oli varem olnud probleeme matemaatikaga, kuid kes tegid eksami ära," sõnas Kahm.

Kahm ütles, et kui vaadata läbikukkujate punktide arvu, siis neil ei jäänud palju puudu ja kooli matemaatikaeksami need õpilased tegid ära.

"Kui oleks eksam olnud natuke lihtsam, siis meie koolis oleks olnud läbikukkujaid poole vähem. Kuid sel juhul oleksid paremad tulemused võibolla liiga ühtlustunud," sõnas Kahm.

Oluline on ka see, mis saab matemaatikas läbikukkunud noortest edasi. Kahm ütles, et kui nad ei soorita ka järeleksamit ehk koolieksamit, siis neil on õigus lõpetada põhikool ka kahe negatiivse tulemusega vanemate loal.

"Kas selle tunnistusega ka gümnaasiumisse edasi õppima saab, jään vastuse võlgu. Valikud on siis ilmselt piiratud, kuid see sõltub vastuvõtva kooli valikust, kas neil on piisavalt ruumi võtta vastu ka negatiivse tulemusega noori," ütles Kahm.

"21. koolis ühtegi sellist noort gümnaasiumisse ei astu," ütles Kahm.

Mustamäe riigigümnaasiumi õppejuht Karmen Kisel ütles, et neil on kooli vastuvõtueeskirjades kirjas, et nad võivad juba lubatud gümnaasiumikoha õpikutse ka tagasi võtta.

"Eelmisel aastal oli nii, et kui õpilastel oli küsimus ainult matemaatika põhikooli eksamis, siis vaatasime ka tema trimestrite ja aastahinnet ja andsime võimaluse neil meie koolis edasi õppida," sõnas Kisel. Matemaatika järeleksam ehk koolieksam pidi neil noortel aga sooritatud olema.

Kas ka sellel aastal on nende gümnaasiumisse sisse saanud õpilaste hulgas matemaatikaeksamil läbikukkujaid, Kisel veel ei tea.

"Loodame, et neid ei ole, sest oleme endale nime teinud kui tugeva matemaatikaõppega kool. Kitsa matemaatika kursust me gümnaasiumis näiteks üldse ei õpeta," ütles Kisel.

Tänavu tegi põhikooli matemaatikaeksamit 15 108 õpilast ja eesti keele eksamit 11 380 õpilast.