Küsimusele, kas tegu võib olla viimase "Stuudios on peaminister" saatega, kus Kallas selles ametis esineb, arvestades, et järgmine saade on alles augusti lõpus või septembri alguses, vastas Kallas, et ta töötab valitsusjuhina nii kaua kui töötab ja poliitikas võivad asjad muutuda iga päev.

Samuti keeldus peaminister vastamast, milline on tema pingerida, kui võimalusteks on töö EL-i kõrge välisasjade esindajana, volinikuna või peaministrina jätkamine. Kallas märkis, et neljapäeval otsustatakse alles see, kes on eelistatud kandidaat sellele kohale ning isegi kui selleks on tema, ei tähenda see, et just tema selle ametikoha ka saab.

"Kui teised peaministrid leiavad, et ma võiksin olla see kandidaat, on see suur au nii mulle kui ka Eestile," lausus ta.

Ka ei soovinud Kallas vastata küsimusele, mis valdkond teda volinikuna kõige enam köidaks, kuna sellekski on tema sõnul veel vara.

Küsimusele, mida ta soovitaks järgmisele peaministrile, vastas Kallas, et on öelnud, et järgmistele ehk 2027. aasta riigikogu valimistele tema Reformierakonda juhina ei vea, kuid sinnani on tükk aega. Ka juba tõstatunud küsimuse kohta, kas järgmiseks erakonnajuhiks võiks saada Kristen Michal või Hanno Pevkur, ütles Kallas, et see protsess pole alanud.

"Ajakirjandusele see toolide mäng hästi meeldib, see on palju põnevam kui sisuteemadega tegelda ja see kõiki erutab," sõnas ta. "Hea uudis on see, et meil on väga palju häid kandidaate, et 2027. aasta valimistele vastu minna."

Sõjapaanika üleskütmine pole vastutustundlik

Kallase sõnul pole tema otsustada, kas eelistada Reformierakonna järgmise juhina Pevkurit või Michalit. Selle kohta, kui palju võib 1,6 miljardi euro suuruse lisaraha vajaduse tõstatumine kaitsekulutuste tarbeks mõjutada Pevkuri võimalusi Reformierakonna juhiks tõusta, märkis peaminister, et kaitse võiks olla teema, kus on erakonnaülene kokkulepe.

"Kõigi nende murekohtade tõstmine ja selle arutelu pidamine on mõistlik, aga peab pidama vahet, kust see tasakaal läheb ja mis hetkest see muutub kontraproduktiivseks," lausus ta.

Kallas lisas, et kõik teavad, et vajadused on, aga nüüd on poliitikute asi otsustada, millises ulatuses on neid võimalus täita.

"Kui võtame puhtalt julgeoleku seisukohalt, siis näiteks soomlased ostsid 10 miljardi eest lennukeid. Usun, et ka meie kaitsevaldkonna inimesed ütleksid, et võiksime kogu riigieelarve panna kaitse peale /.../ Aga riigieelarve hõlmab ka teisi valdkondi. Kui vaatame soovitusi, siis ka tervishoid ja sotsiaalvaldkond vajaksid rohkem raha. Küsimus on, mida oleme valmis tegema," ütles peaminister.

Kallase kinnitusel saab ta kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi ja kaitseväe juhataja Martin Heremi murest aru, aga riigil on teatud võimalused ja olukord on keeruline. Samuti märkis ta, et Jüri Ratase valitsuse ajal oli moona jaoks ette nähtud 10 miljonit eurot aastas ja seda summat on nüüdseks 35 korda suurendatud, kuid ikka öeldakse, et valitsus pole midagi teinud. Täpsustuse peale, et Ratase valitsuse ajal ei olnud veel Ukrainas sõda, ütles Kallas, et sõda algas 2014. aastal.

Tema hinnangul peaks julgeoleku üle arutlemine viima ühiskonna kindlustunde suurenemisele, kuid kui öeldakse, et homme on venelased Põlvas, ei ole see adekvaatne, vaid tekitab inimestes hirmu.

"Miks on nii, et Eestis majanduse kindlustunne langeb, aga Leedus ja Lätis mitte. Palusin endale otsida välja, kas nende kaitseväe juhatajad ütlevad, et homme on venelane igal juhul tungimas sisse, kuigi nende kulutused laskemoonale on väiksemad. Need asjad on omavahel seotud," sõnas Kallas, kelle sõnul on arusaadav, et kaitseväe inimesed tahavad oma soovide elluviimiseks survet avaldada, kuid seda tahavad ka tervishoiutöötajad, õpetajad ja kõik teised.

"Me ei tee valitsuses otsuseid 1,6 miljardi ulatuses ühe nädala jooksul, meie peame vastama ka küsimusele, kust see raha tuleb," lisas ta.

Täpsustusele, et kaitsevaldkonna rahavajadus käidi välja juba eelmise aasta suve hakul, vastas Kallas, et vajaduse olemasolu ju teatakse ja sellepärast ongi ka otsuseid tehtud. Kommenteerides oma kahe aasta eest öeldut, et NATO Balti riikide kaitseplaani kohaselt võib Eesti riik Venemaa rünnaku korral täielikult hävida, ütles peaminister, et ütles seda viimases hädas, kuid selle tulemusel on liigutud okastraadihoiakust kaitsehoiakusse ja nüüd on siia tulnud Ameerika väed ning oleme saanud ka õhukaitse, mida varem polnud.

Samas märkis Kallas, et kaitseplaane ja nende võtmelünki pole mõistlik ajakirjanduses detailselt arutada.

Kallas loodab automaksu jõustumist plaanitud ajal

President Alar Karis jättis välja kuulutamata mootorsõidukimaksu seaduse, põhjendades, et see rikub puuetega inimesi puudutavas osas võrdse kohtlemise põhimõtet.

Küsimusele, kas riigikogu muudab seadust ja see saab jõustuda tuleva aasta 1. veebruarist või jäetakse seadus muutmata ja järgneb kuid kestev kohtuvaidlus, vastas Kallas, et see on riigikogu arutada, kuid korrigeeris, et maksukorralduse seaduse järgi peab maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma üldjuhul kuus kuud, rõhutades sõna "üldjuhul".

"Seda seadust on arutatud aasta aega, rohkemgi veel. Selle seadusesätte mõte on see, et inimesed ja ettevõtted saaksid planeerida oma tegevust, see ei tähenda, et see peaks hiljem jõustuma," lausus ta.

Kallase sõnul ei tehta maksupoliitikaga sotsiaalpoliitikat ning kui auto on ümber ehitatud ja sellel on puudega inimese kaart, ei tähenda see, et see inimene vajaks eraldi toetust. Ta märkis, et riigi poliitika peaks olema aidata neid, kellel on abi vaja ehk eelkõige sügava puudega inimesi, aga puudega inimene ei tähenda automaatselt, et inimene on puudustkannatav.

"Las riigikogu otsustab. Soov on see, et see seadus jõustuks 1. jaanuarist, see on ikkagi tulude pool, mis on vajalik. Kuna üldjuhul peaks olema kuus kuud vahet, usun, et riigikogu saab selle uuesti menetletud, kaalutud neid asju, mida president välja tõi, ja uuesti vastu võetud," ütles ta.

Peidetud varud tuleks käiku lasta

Küsimusele, kas tuleva aasta riigieelarve üle on mõtet debatti pidada Kallasega ehk kas tema paneb veel selle kokku, vastas ta, et see päev, see mure, pidades silmas, et tema võimalikust lahkumisest on vara rääkida.

"Praegu oleme tegelenud eelarve ja riigieelarvestrateegia kokkupanekuga, sest valitsus on meil toimiv, iga kuu peame koosolekuid. Juuli alguses on uus arutelu, mis puudutab eelarvet ja eelarvestrateegiat," rääkis ta.

Tänavu kevadel ilmnes, et riigieelarvest jäi eelmisel aastal kasutamata sadu miljoneid eurosid ja selle teemaga on Kallase sõnul süstemaatiliselt tegeletud.

"Poliitikud saavad hirmsasti peksa nende otsuste eest, aga on ka ametnikke, kes oma kõhu alla kraabivad mingit raha. Tegelikult see ei peaks nii olema. Kui oleme võtnud ette ülekantavad summad, siis igale asjale leitakse mingi põhjendus. Hea näide on see, et kui oli õpetajate palkade arutelu, siis rahandusministeerium võttis välja, et teil on ülekantavaid vahendeid nii palju, tehke selle arvelt," sõnas Kallas, kelle sõnul vastati seepeale, et ei saa, sest see raha on muuks planeeritud.

Niisuguste olukordade eest vastutavad tema sõnul ministrid. Peidetud varud peaks Kallase hinnangul rasketel aegadel nagu praegu käiku minema.

Puudujäägi katmiseks on plaanid olemas

Rääkides riigirahanduse kehvast seisust, küsisid saatejuhid peaministrilt, kuidas saavad ministrid viia kohale sõnumid kokkuhoiuvajadusest, kui iga nädal saab ajakirjandusest lugeda sellest, kuidas ametkonnad kulutavad raha riigi seisukohalt ebaoluliste asjade peale.

Kallas vastas, et iga asja suudab ajakirjandus esitada negatiivses valguses. Ta märkis, et lisaks 1,6 miljardile kaitsevaldkonnas vaja minevale rahale on vaja katta 1,1 miljardi euro suurune puudujääk, aga selleks on valitsusel plaanid olemas.

Saatejuhi täpsustava küsimusele, kas plaanid on olemas, sest sellisel juhul on tegu suure uudisega, vastas Kallas, et need on kogu aeg olemas olnud.

"Kas ma tohin kõigepealt vastata?" ütles ta. "Kui me tulime valitsusse, siis sain päranduseks riigieelarve, kus oli ette nähtud puudujääk 10 protsenti SKT-st. /.../ Mis ülesande siis kõik ministeeriumid said, oligi protsendiline ülesanne, et saate lihtsalt vähem raha, aga peate seal sees tegema otsused."

Kallas lisas, et puudujääk suudeti viia 1,5 protsendile SKT-st ja tegu oli suure sammuga. Toonane õppetund oli aga tema sõnul see, et kui kõik valdkonnad said vähem raha, tehti palju otsuseid, mis tõid kaasa avalikkuse pahameelt. Seetõttu otsustati seekord teha teisiti ehk kaaluda kõik otsused kokkuhoiukohtade üle läbi.

"Kriitikud ütlevad kõige kohta, et liiga palju – sealt ei tohi," lausus Kallas. "Samal ajal on raha igalt poolt puudu, aga kuskilt kokku hoida ei tohi, sest kõige kohta, mis välja käid, öeldakse, et see on nii mõttetu, see on nii väike ja ei anna midagi. Tervikpilt tuleb kokku erinevatest otsustest."

Rail Baltic on vajalik, aga kitsaskohti on palju

Planeeritust palju kallimaks kujuneva Rail Balticu kohta rääkis Kallas, et Balti riikide peaministrid on arutanud, kas võiks teha selle esialgu ühe rööpmepaariga, et kulutusi vähendada. Põhja-lõuna side on väga oluline ka kaitseteema jaoks.

Seda, et 8. detsembril 2030 Ülemiste terminalist Rail Balticu rong Varssavisse väljuks, nagu plaanitud, Kallas tõenäoliseks ei pidanud. Ta ütles, et ühenduse toimimiseks tehakse kõik, kuid kitsaskohti ja takistusi on palju.

"Hea uudis on see, et kui ehitame kiiresti, siis hanked on läinud odavamaks, taristuehitusettevõtetel pole nagunii praegu muud tööd, see on positiivne," ütles ta.

Kallas lisa taristuehituse kohta, et mingeid luksusprojekte nagu Haapsalu raudtee kindlasti välja ehitama ei hakata, kuid põhja-lõunasuuna väljaehitamise vajadus on küll. Euroopa Liidu järgmine eelarveprotsess pole veel alanud ja seal tuleb Kallase sõnul kindlasti võidelda ning aastatel 2026 ja 2027 tekib kindlasti lisaraha vajadus.

"See raha tuleb kõik riigieelarvesse maksumaksja taskust. Sellepärast ongi vaja erinevaid valusaid otsuseid teha, aga see illustreerib hästi seda, et meil pole vaid laskemoonavajadus, vaid väga paljud erinevad vajadused riigieelarves, mida on vaja otsustada tervikuna."