Nii Ukraina kui ka Moldova taotlesid Euroopa Liiduga liitumist üle kahe aasta tagasi pärast Vene täiemahulise sõja algust Ukrainas. Ametlik liitumisläbirääkimiste algus on eelkõige Ukrainale suure sümboolse väärtusega hetk.

"See on ajalooline hetk minu riigi jaoks. Kogu Ukraina on ühtselt selle otsuse taga. See on väga kindel verstapost Ukraina teel Euroopa Liitu, aga ka Ukraina tuleviku arengus," ütles Ukraina asepeaminister ja eurominister Olga Stefanišõna.

Liitumisläbirääkimised on jagatud valdkondade kaupa peatükkideks, mida kokku on 35.

"Iga peatüki avamisel peavad kõik liikmesriigid sellega nõustuma. Kui need on läbi räägitud, siis hakatakse neid uuesti sulgema, mis on omakorda väga keerukad läbirääkimised ja jälle kõik liikmesriigid peavad oma nõusoleku andma," lausus Eesti suursaadik Euroopa Liidu juures Aivo Orav.

Uued liikmesriigid peavad üle võtma kõik Euroopa Liidu seadused. Ukraina peab seda suutma nii, et sõjast kurnatud majandus jääb jalule. Pingutama peab ka Euroopa Liit ise, liikmesriigid peavad laienemiseks leidma raha.

"Tõemoment tuleb 1. jaanuaril 2027. Siis peab olema uus seitsme aasta eelarve vastu võetud Euroopa Liidul ja siis on näha, kas sinna on Euroopa Liidu laienemine sisse kirjutatud või mitte," märkis Orav.

Viimaks peavad uute liikmesriikide saadikud saama ka kohad Euroopa Parlamendis ehk praegused liikmesriigid peavad suure tõenäosusega oma kohti loovutama. Seega on Moldova ja Ukraina teel Euroopa Liit veel ees mitmed komistuskivid – liitumine on veel aastate kaugusel.

"Ka Eestil läks ju üle seitsme aasta aega, kuigi meie olukord oli palju lihtsam ja me oleme palju väiksem riik. Aga selge on see, et see tee on nüüd alanud," ütles Eesti välisminister Margus Tsahkna.