Klen Jäärats rääkis "Välisilmas", et Moldova valik rahvahääletusel oli geopoliitiline ja tulemus tuli napilt.

"Kas see on puhtalt valik Euroopa või mitte Euroopa, see on ka osaliselt küsitav. Nagu olen saanud aru erinevate analüütikute jutust, siis neid valikuid, mida oli korraga ju mitu, võis ka poliitiliselt tõlgendada mitut moodi, sest ka peamine opositsioonikandidaat ütles, et ta on Moldova Euroopa-tee poolt. Selles mõttes see, kas Moldova lõpuks Euroopa-tee valib, on alles küsimus," selgitas ta.

Jäärats sõnas, et Moldova tee Euroopa Liitu on alles väga alguses ja tema sõnul näitab referendumi tasavägine tulemus seda, et riigis seisab Euroopa Liidu küsimuses ees palju selgitamistööd.

"Meie oma referendumil ju hääletasime lõpptulemuse poolt, muutes samal ajal põhiseadust. Meil oli selge, millisesse Euroopa Liitu astume, mida meil selleks teha tuleb, mis valikuid on ja et ka selles õigussüsteemis hakkama saada, muutsime põhiseadust. Nii et sarnane valik oli meie ees alles protsessi lõpus. Ja sellepärast ütlesin, et Moldoval see valik seisab alles ees," rääkis ta.

"Ma usun, et see referendumitulemus näitab, et väga palju on selgitamistööd veel ees. Teisalt, Moldovas elab juba väga palju Euroopa Liidu kodanikke, kes on kasutanud Euroopa Liidu põhivabadusi, olles kodanikud, nii et need inimesed, kes ilmselt seal poolthäälte hulgas olid, oli kindlasti väga tugevalt ka väliskogukond ja mis mõjutas lõpuks hääletustulemust," lisas Jäärats.

Jääratsi hinnangul võib olla realistlik Moldova eesmärk saada Euroopa Liidu liikmesriigiks 2030. aastaks. Samas sõltub see tema hinnangul ka liidu enda valikutest.

"Ma usun, et küsimus sellest, kuidas olemasolevad liikmed protsessi suhtuvad, sõltuvad natuke sellest ka, kuidas lõpeb Ukrainas sõda, milline see geopoliitiline valik on. Kas meie valik on lõpuks teha rahulikku protsessi, peatükk-peatükilt, samm-sammult sulgeme, avame. See protsess mõõdukas tempos võib võtta küllalt kaua aega. Aga peame arvestama, et võib-olla tuleb teha geopoliitilisi otsuseid, mida ka on Euroopa Liidus varem tehtud, ja liikuda kiiremini ja siis teha kompromisse. Ma arvan, et neid arutelusid ei ole veel peetud ja raske on ennustada, mis lõpptähtaeg täpselt olema saab," selgitas Jäärats.

"Küll teame, et 2028. aastal peaks hakkama tööle Euroopa Liidu uus eelarve ja tavaliselt on keeruline liidus muuta eelarvet perioodi keskel, sest kõigil on juba midagi saadud, kõigil juba midagi oodata ja kõik peavad tegema liiga valusaid kompromisse," lisas ta.