Moldovas küsitakse rahvahääletusel inimeste nõusolekut põhiseaduse muutmiseks, et sinna sisse kirjutada Moldova soov saada Euroopa Liidu liikmeks. Muudatus on vajalik selleks, et tulevased valitsused ei saaks Euroopa-suunast niisama lihtsalt loobuda.

Venemaa pingutab kõvasti, et tulemusi mõjutada ja on presidendivalimiste, referendumi ja järgmise aasta parlamendivalimiste mõjutamiseks suunanud umbes 250 miljonit dollarit (230 miljonit eurot), mis on ligikaudu üks protsent Moldova sisemajanduse kogutoodangust.

Moldova avalik-õigusliku ringhäälingu ajakirjanik Ludmila Barba ütles ERR-ile, et sel aastal on Venemaa mõjutustegevus võtnud lausa kosmilised mõõtmed

"Kõike on olnud: valeuudised, võltsitud kirjad ministeeriumist, isegi Euroopa Liidu esinduselt, sellistki on olnud," rääkis Barba.

Moldova politsei teatel on venemeelne oligarh Ilan Shor Moskva toel loonud 130 000 inimesest koosneva võrgustiku, mille liikmed regulaarselt protestiaktsioone korraldavad, sotsiaalmeedias hirmu külvavad ja valeinfot levitavad.

Venemaa on valimiste ja rahvahääletuse mõjutamiseks maksnud Gagauusia pensionäridele ja avaliku sektori töötajatele umbes 100 dollarit (92 eurot) kuus. Keskmine pension on seal umbes 220 dollarit (200 eurot).

Kreml on algatanud ka ulatusliku hirmutamiskampaania. Septembri lõpus rikuti värviga ülemkohtu hoone, avalik-õigusliku ringhäälingu maja ja mitu riigiasutust.

Referendumi läbiminekuks peab hääletusel osalema vähemalt kolmandik valijatest, aga paljud on otsustanud eemale jääda, sest sotsiaalmeedias hirmutatakse, et osalemine või "jah" ütlemine tähendab sõda.

Hiljuti levis ka teave, et Euroopa Liit kavatseb Moldovasse paisata sisserändajaid, nii nagu kasutatakse Albaaniat migrantide eemale hoidmiseks. Nii Euroopa Liit kui ka Moldova juhtkond lükkasid need teated tagasi. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen käis hiljuti ka Moldovas ja kutsus kõiki üles valimistel ja referendumil osalema.

Vähe sellest, et Venemaa tegeleb mõjutamisega Moldovas, ka lääne meediasse on paisatud artikleid, et Moldova ei ole Euroopa Liiduks valmis ja tooks kaasa ainult probleeme.

Eesti Bukaresti suursaatkonna nõunik Chișinăus Mart Viires ütles, et referendumi läbiminekul siiski venemeelsetes piirkondades nagu Gagauusia ja Transnistria ilmselt mingeid suuri rahutusi pole oodata

"Teoreetiliselt on võimalik – meediast on ka läbi käinud, et Venemaal õpetati välja mõnisada provokaatorit –, et kui midagi juhtub, võib juhtuda laiemalt Chișinăus või üle riigi. Transnistria on pigem tõenäoliselt rahulik, kuna nende eksport ja majandus tervikuna sõltub Chișinău heasoovlikkusest. Gagauusia puhul, kuna nad peamiselt on venekeelne ja venemeelne, siis on võimalik, et sealtpoolt võib kostuda mingit kisa, aga tõenäoliselt väga suuri julgeolekuga seotud intsidente või ebastabiilsuse tekitamist on pigem raske näha," rääkis Viires.

Viirese sõnul on Moldova võimud kinnitanud, et isegi kui rahvas ütleb referendumil ei, siis töö Euroopa Liiduga liitumiseks jätkub ja eesmärk liituda 2030. aastal.

Arvamusküsitlused näitavad, et 63 protsenti moldovlastest toetab Euroopa Liitu. ERR küsis Chișinău elanikelt, mida nad Euroopa Liidus head või halba näevad.

"Ma ei näe midagi halba, olen kahe käega Euroopa Liidu poolt, sest ainult üheskoos kellegagi saame välja sellest uneseisundist, milles me juba 30 aastat oleme," ütles turul oma tooteid müüv naine.

"Mina olen vastu. Olime türklaste ja Venemaa alluvuses. Aitab! Peame selle peatama. Kas me peame nüüd sattuma veel ühe riigi mõju alla?" rääkis Vladimir.

Presidendivalimistel on 11 kandidaati. Praegune president, euroopameelne Maia Sandu on arvamusküsitluste põhjal soosik – teda toetab 36 protsenti valijatest.

Populaarsuselt järgmine on sotsialistliku partei toetusel kandideeriv Alexandr Stoianoglo, keda toetab 10 protsenti. Sotsialistlikku parteid endise presidendi Igor Dodonni juhtimisel peetakse mitte ainult venemeelseks, vaid paljude arvates juhitakse seda otse Kremlist.

Vaatlejad märgivad, et Sandu võidab ilmselt kindlalt esimese vooru, aga paljud inimesed on ka Sandu vastu ning novembri alguses toimuvas teises voorus võivad nad vastaskandidaadi taha koonduda ja tulemus pole sugugi selge.