Ekspert: Moldova presidendivalimiste teises voorus on geopoliitiline hääletus
Moldova presidendivalimiste teises voorus tuleb geopoliitiline hääletus, ütles mõttekoja IPRE välispoliitikaekspert Iulian Groza "Välisilmale".
Moldoval on pärast Nõukogude Liidu lagunemist säilinud tihedad sidemed Venemaaga. Veel 15 aastat tagasi oli 75 protsenti Moldova kaubavahetusest seotud Venemaa ja teiste SRÜ riikidega. 2020. aasta lõpus sai presidendiks euroopameelne Maia Sandu ja nüüd on olukord muutunud.
"Üle 65 protsendi Moldova toodangust läheb Euroopa Liitu. See näitab selgelt, kus on meie majandushuvid," ütles Sandu.
Moldovas nädalavahetusel toimunud rahvahääletusel Euroopa Liitu liikumise üle oli tulemus ülimalt tasavägine ja jah-hääl tuli ülinapilt. Samal ajal toimus ka presidendivalimiste esimene voor, kus kõige suurema toetuse sai euroopameelne president Maia Sandu, kelle vastane teises voorus on Aleksander Stoianoglu, kelle toetaja on venemeelne Sotsialistlik Partei.
Seekordsed presidendivalimised ja Euroopa Liidu teemaline referendum oli valik Venemaa ja lääne vahel. Nagu ütles Moldova uuriva ajakirjanduse lipulaeva, nädalalehe Ziarul da Garda juht Alina Radu, on Moldova probleemid seotud nii või teisiti Venemaaga.
"Näiteks, Moldova on endiselt vaene maa, pärast 30 aastat Venemaa võimu all. Meil on kallis gaas ja elekter, sest Venemaa hoidis meid sõltuvuses Vene energiaallikatest. Meil on inimesed, kes pelgavad Euroopat, sest Venemaa on mürgitanud nende meeli igasuguste lugudega, näiteks, et Euroopa varastab meie maad," rääkis Radu.
Moskva tegi kõik selleks, et Moldova Venemaa rüppe jääks. Käiku läks vandaalitsemine, valitsusasutustele ja ringhäälingumajale punase värvi heitmine, hirmutamine ja valeinfo.
"Kõike on olnud: valeuudised, võltsitud kirjad ministeeriumist ja isegi Euroopa Liidu esinduselt, sellistki on olnud," loetles Moldova avalik-õigusliku ringhäälingu ajakirjanik Ludmila Barba.
Kasutati ka lihtlabast äraostmist. Raha maksti isegi kirikuisadele, et nad inimesi mõjutaksid. Venemaa on suunanud Moldova presidendivalimiste ja rahvahääletuse ning järgmise aasta parlamendivalimiste mõjutamisse teadaolevalt kokku ligi 250 miljonit eurot. See on ka mõnevõrra asja ette läinud ja paljud inimesed pelgavad Euroopa Liitu.
"Peamised hirmud ja kartused tulenevad eelkõige sellest, mida Vene propaganda on püüdnud neile ette sööta: sisuliselt Euroopa Liiduga liitumine tähendab ka NATO-ga liitumist, see tähendab omakorda sõda ja seda, et Moldova lõunapoolne venekeelne piirkond Gagauusia muutub nö Moldova Donbassiks ehk separatistlikuks piirkonnaks. Põhimõtteliselt ka kõik see, mis puudutab LGBT liikumist, et tulevad kvoodid, et nõutakse riigiametitesse kvootide järgi vähemuste määramist, maa müüakse kõik välismaalaste ja põhimõtteliselt kohalikud elanikud justkui muutuvad sulasteks omal maal," selgitas Eesti Bukaresti suursaatkonna nõunik Chișinăus Mart Viires.
Vähe sellest, et Venemaa tegeleb mõjutamisega Moldovas, ka lääne meediasse on paisatud artikleid, et Moldova ei ole Euroopa Liiduks valmis ja tooks kaasa ainult probleeme, nagu näiteks praegu Ungari.
Venemeelsed inimesed eriti ERR-i kaamera ette ei kippunud. Euroopa Liidu vastastel on aga üsna sarnased argumendid nagu kunagi Eestis: näiteks, et Euroopa Liit pole sugugi parem kui Nõukogude Liit.
"Mina olen vastu. Olime türklaste ja Venemaa alluvuses. Aitab! Peame selle peatama. Kas me peame nüüd sattuma veel ühe riigi mõju alla? Hakakem parem kodus tööd tegema selle asemel, et pidevalt kedagi appi paluda," ütles Chișinău elanik Vladimir.
Euroopa ei ole Moldova elanikele võõras. Kümmekond aastat on kehtinud viisavabadus ja paljud on saanud Euroopas reisida. Moldovlased saavad ka lihtsustatud korras Rumeenia kodakondsuse, paljud on seda kasutanud ning elavad ja töötavad Euroopa Liidu riikides. Seega on siht silme ees.
"Euroopa Liidu kohta ütleksin, et neil on suurepärased programmid, mis meie õpilasi aitavad, annavad meile kogemusi ja kokkupuudet päris eluga, Euroopa eluga," ütles Chișinăus elav Pavel.
Euroopa Liidu teemalise rahvahääletuse tulemus oli esialgsetel andmetel ülinapp "jah" ja kohalike asjatundjate hinnangul suuresti tänu välismaal elavatele Moldova kodanikele.
Vaatamata Venemaa hirmutamisele tulid inimesed ikkagi referendumile ja seda võib pidada Moldova jaoks juba väikeseks võiduks.
Presidendivalimistel lähevad teise vooru euroopameelne Maia Sandu ja venemeelse sotsialistliku partei toel kandideeriv Alexander Stoianoglo. See on Moldova uus võimalus Euroopa poole nihkuda.
"Teine voor tuleb tõesti geopoliitiline hääletus ja see on võimalus uuesti kinnitada meie Euroopa-trajektoori," ütles mõttekoja IPRE välispoliitikaekspert Iulian Groza.
Moldovlased annavad endale siiski aru, et niisama lihtsalt asjad ei käi, vaja on reforme. Mitmes intervjuus tuli esile, et inimestele teeb muret laialt levinud korruptsioon. Üks keerulisemaid muutusi on ilmselt kohtusüsteemi reform.
"Kui me oleksime suutnud ausalt, vastavalt seadusele vangi panna kõik need korrumpeerunud tüübid kohtusüsteemist, nagu näiteks kohtunikud, prokurörid, mõned politseiametnikud, mõned inimesed pangandussüsteemist, siis oleksime palju kaugemal kui praegu," sõnas Alina Radu.
Moldova loodab Euroopa Liiduga ühineda aastaks 2030.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Välisilm"