Vene eksiilvalitsus kutsub üles Putini režiimi võtmetegelasi kõrvaldama

Endistest Vene parlamendiliikmetest koosnev eksiilparlament kutsus NATO-t üles toetama atentaatide kampaaniat Vladimir Putini režiimi võtmetegelaste vastu.
Rohkem kui 60 eksiilis olevat poliitikut, kes kunagi teenisid Venemaa riigiduumas, kohtusid sel nädalal Varssavis, et arutada seitsmepunktilist plaani Kremli kukutamiseks, vahendas The Times.
Tuntud kui "võiduplaan", sisaldab strateegia üleskutseid Lääne toetusele, sealhulgas sanktsioonide laiendamisele ja Ukraina suuremale relvastamisele.
Opositsioonigrupp Rahvasaadikute Kongress, väidab, et režiimivahetus saavutatakse ainult jõuga. Plaan propageerib vägivaldset vastupanu ja väidab, et Läänel on kohustus julgustada revolutsioonilisi tegevusi Venemaal, mida NATO juhid pole seni meelsasti toetanud.
Ettepanek esitatakse järgmisel kuul Washingtonis toimuval 75. NATO tippkohtumisel.
"Kreml on juba vallandanud massilise verevalamise, mis tapab iga päev rindel sadu venelasi, samuti arvukalt ukrainlasi, nii sõjaväelasi kui ka tsiviilisikuid," seisab dokumendis. "Seetõttu on jõu kasutamine Putini mõrvarite, nende rahastajate ja propagandistide vastu moraalselt õigustatud — kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud sõjapidamise normidega — ja hädavajalik võidu saavutamiseks."
Kongress asutati 2022. aasta novembris Putini režiimi vastaste parlamendiliikmete poolt. See väidab, et tal on 106 liiget, sealhulgas endised ja mõned praegused parlamendiliikmed, kes osalevad anonüümselt.
Grupp on püüdnud positsioneerida end Venemaa lõhestunud opositsiooniliikumise legitiimse esindajana. See tegutseb ka Ukraina eest võitleva neljast pataljonist koosneva sõjaväelise jõu Freedom of Russia Legion ja Venemaal tegutseva National Republican Army (NRA) partisanide poliitilise tiivana.
Kongress töötab välja uusi seadusi Putini-järgsele Venemaale, mis põhinevad laialdaselt sotsiaaldemokraatia põhimõtetel. Esimeste meetmete hulgas, mida see kavandab, on FSB likvideerimine.
Vägivalla pooldamine ja liikmete varasemad sidemed Vene poliitilise süsteemiga on tekitanud teistes opositsioonifraktsioonides skepsist ja hukkamõistu. Neljapäevasel konverentsil Varssavis ütles endine Duuma liige ja nüüd kongressi täitevkomiteesse kuuluv Ilja Ponomarjov, et Putini kukutamine on ainus viis Ukraina sõja lõpetamiseks. Ta väitis, et NRA võib kutsuda Venemaal tuhandeid partisane relvi haarama.
NRA on võtnud vastutuse Venemaa sõjablogija Vladlen Tatarsky mõrva eest Peterburis eelmisel aastal ja poliitfilosoofi Aleksander Dugini tütre Darya Dugina mõrva eest. Dugina suri 2022. aastal, kui tema auto Moskva lähedal plahvatas.
Kumbagi väidet ei ole kinnitatud ja NRA ei ole esitanud tõendeid. Venemaa kommentaatorid süüdistasid rünnakutes Ukrainat, mis seda eitab.
NRA poliitiliseks koordinaatoriks nimetatav Ponomarjov ütles, et paramilitaarne grupp tegi tihedat koostööd Ukraina luureteenistustega operatsioonide läbiviimisel Venemaal, sealhulgas droonirünnakutes naftahoidlatele ja raudteeliinide sabotaažis. Ta ütles, et lääs on seni reageerinud grupi tegevusele väga negatiivselt ja keeldunud toetamast rünnakuid Vene pinnal.
"Meil on range keeld kasutada Venemaa operatsioonides lääne seadmeid. See on otsene keeld," ütles Ponomarjov. "Isegi kui lääne seadmeid ei kasutata, on USA näiteks heidutanud ukrainlasi aitamast meid igasugustes operatsioonides, mis hõlmavad režiimijuhtide ründamist. Me palume piirangute eemaldamist rünnakutele Venemaa sõjalise taristu ja võitlejate vastu ning võimalust lasta Ukraina sõjaväe juhtkonnal otsustada prioriteetide üle."
Vene parlamendi vasakpoolne liige Ponomarjov oli ainus parlamendiliige, kes hääletas 2014. aastal Krimmi annekteerimise vastu. Kreml keelas tal Ameerikast Venemaale naasta, mistõttu ta kolis 2016. aastal Ukrainasse ja sai 2019. aastal kodanikuks. Tema toetus vägivalla kasutamisele režiimi vastu seab ta vastuollu teiste opositsioonijuhtidega, sealhulgas Mihhail Hodorkovski ja kadunud Aleksei Navalnõiga.
Ponomarjov tunnistas, et Navalnõi oli kangelane, kuid nad ei olnud liitlased. Ta kahtles Navalnõi sobivuses presidendi rolli, samas kui viimane kritiseeris Ponomarjovi rolli Venemaa 2012. aasta internetipiirangute seaduse juurutamisel.
Kuigi ta eitas kavatsust kasutada terroristlike meetodeid ja välistas igasuguse vägivalla tsiviilisikute vastu, väitis Ponomarjov, et rünnakud Putinile lähedaste isikute vastu nõrgendaksid eliidi lojaalsust. "Ma pean kõiki, kes on seotud sõjamasinaga — valitsusametnikke, kes korraldavad või rahastavad sõda, ärimehi, kes toodavad relvi, propagandasõjardid, samuti sõjaväelasi või turvatöötajaid — võitlejateks," ütles ta. "Ja nad on legitiimsed sihtmärgid nii Ukraina sõjaväele kui ka Vene vastupanuvõitlejatele."
Toimetaja: Taavi Tamula
Allikas: The Times