Sillamäe teemapargi väliala avamisel näidati mõõgavõitlust, mis võis toimuda seal kandis 16. sajandi alguses ehk ajal, kui Sillamäed esimest korda dokumentides mainiti.

Oma võitlused käisid ka teemapargi loomisel. Esialgu pidi parki tulema nõukogudeaegse skulptuuri koopia. Läks aga nii, et postamendile pandi väike võrkpalluri kuju.

"Stalinistlikud skulptuurid oma suure vormiga tähistasid ju totalitarismi tööriistu. See pisendas ühiskonnas inimest ja indiviidi. Praegu pole meie nägemuses sellist koopiat mõtet luua. Me tegimegi millenniumihüppe Leninist popkunstini, mis omal ajal oli põrandaalune, ning lõime suure vormi asemel hoopis väikese vormi," rääkis Egle Rääsk, üks teemapargi loojatest.

Teemapargile sisu andjad ütlesid, et pargi idee muutus ajas vastavalt sellele, kuidas Sillamäe ajalugu ennast neile avas. 

"Me saime aru, et Sillamäe ei ole ainult suletud linn, vaid Sillamäel on tegelikult mitu nägu. Siin on olnud maailma suurim põlevkiviutmisahi, aga siin on olnud ka Põhja-Eesti esimene kuurortpiirkond," ütles Rääsk.

Teemapargis saab teadmisi nii Nõukogude tuumaprogrammist kui ka kohalikust keelemurdest.

"Esmajoones tasub tulla, sest siin on väga ilus ja ilu muudab inimest paremaks. Aga teiseks selle pärast, et Sillamäel on palju varjatud külgi ja huvitavaid nüansse, mida mujalt teada ei saa," lausus Sillamäe muuseumi giid Silver Sild.

Teemapark läks maksma 1,1 miljonit eurot.