Kunstnikupere Resa ja Margus Tiitsmaa seadsid aedlinnakohvikute päevaks üles mitu näitust. Külalistele pakuti küpsiseid, omavalmistatud jäätist ja kohvi.

"Kui ma oma punasest väravast sisse astun, siis ma olen kodus. Ja see maailm, mis mul kodus on, toetab, see on minu enda nägu ja minu abikaasa nägu. Ja ma arvan, et see tähendab loomist," rääkis Resa Tiitsmaa.

Oma koduhoovi ja südame avasid ka muusikute pere Tiiu ja Vello Schüts, ikka koos elava muusikaga.

"Sellel korral olin ma täiesti hämmingus, kui aktiivsed olid mu lapselapsed selle korraldamises. Nii et ikka väga hoolega plaanitud ja väga oodatud," ütles Tiiu Schüts.

Vilgas askeldamine käis ka kogukonnamajas. Kaheksa aastat tagasi sõjapõgenikuna Türile elama asunud süürlanna Alaa Alyasien Atiya pakkus seal Süüria rahvustoite. Naine on tänulik türilastele, kes on ta omaks võtnud.

"Türi on minu linn, minu rahulik linn, minu roheline linn. Palju-palju õnne Türile, minu oma Türile," sõnas ta.

"See ongi, arvan, meie erilisus – me peame oma pidu ja kutsume kõiki siia sööma, nautima, muusikat kuulama," ütles Türi kogukonnamaja vabatahtlik Aili Avi.

Türi sünnipäevapidu peeti Valgeks Majaks hüütava omaaegse ajamajandusgümnaasiumi juures, mille avamisest möödub tänavu 100 aastat. Kuigi uus haridustempel tõi linnale esialgu palju muret.

"Omavalitsus pidi ikkagi võtma suure laenukoormuse. See oli üks põhjus, miks 1930. aastatel oli Türi linn üks esimesi Eesti Vabariigis, kes läks omadega pankrotti," rääkis koduloolane, Türi ajalooraamatute koostaja Kaarel Aluoja.

"Umbes 62 meetrit on see fassaad pikk ja Tartu Ülikool on 72 meetrit. Pisikeses Türi linnas haridustempel, mis on sama võimas nagu Tartu Ülikool, see on ju uskumatu," ütles Türil sündinud näitleja Heino Seljamaa.