Millest te teisipäeva õhtul peaministrikandidaat Kristen Michaliga rääkisite?

Me kohtusime eile koalitsiooniläbirääkimiste delegatsiooniga ja mõte oli anda ülevaade riigieelarve strateegia plaanidest. Pole saladus, et see on minu poolt juba mõnda aega ette valmistatud ja tegelikult aasta algusest ka iga kuu osaliselt koalitsioonipartneritele näidatud ja nendega läbi arutatud. Lihtsalt see plaan on läinud täpsemaks.

Avalikkus ei tea sellest plaanist eriti midagi. Kui praegune valitsus peagi oma tegevuse lõpetab ja pole kindel, kas teie rahandusministrina jätkate, siis mis selle plaani põhisisu oli?

Eks üht-teist ikka teab. Me oleme ju rääkinud, et riigieelarve ja riigi rahanduse kordategemise vaates tuleb jätkata suurte kokkuhoidudega. Nii nagu me seda ka eelmine aasta tegime. Nelja aasta peale oleme juba 850 miljoni eest sisuliselt kokkuhoidusid otsustanud. Seda tuleb jätkata.

Loomulikult pole saladus ka see, et laiapindse julgeolekumaksuga peame edasi minema. Et riigikaitse kuludel on täiendav vajadus, see on saanud ka viimastel nädalatel suurema avalikkuse tähelepanu. Ja laiapindne julgeolek tähendab ka natukene laiemaid kulusid, mida me 2024. aasta eelarves oleme päris suures määras teinud. Seal on nii siseturvalisuse vahendeid, küberkaitse, eestikeelne haridus, osaliselt sotsiaalvaldkond. Ehk et ka selline laiem kriisivalmidus, mida meil vaja on. 

Räägime julgeolekumaksust ehk mida see endast ikkagi kujutab? On see tulumaksu tõstmine paari protsendi võrra veel? On see käibemaksu tõstmine? On see mingi eraldi maks inimese kohta?

Eks see sisu tuleb nüüd kokku leppida koalitsioonipartnerite vahel. Aga kokkuvõttes – iga maks lõpuks ju peab mingi baasi pealt tulema. On see siis tulumaks, on see käibemaks, on see midagi veel laiapõhjalisemat. Aga kokkuvõttes saab seda ikkagi koguda kas erinevatel tuludelt või siis tõesti käibelt. Sõltuvalt siis sellest, kas see on see eraisik, ettevõte ja nii edasi. Et see tuleb koalitsioonis kokku leppida.

Praeguses koalitsioonis me oleme neid arutelusid ka pidanud ja erinevaid lahendusi kaalunud. Aga detailsemalt mul ei ole võimalik enne midagi öelda, kui kokkupandav koalitsioon on oma otsused ära teinud. Siin on ka maksubaasi osas maailmavaatelised küsimused ehk kuidas see vajalik raha kokku koguda, mis meie laiapindset julgeolekut, sealhulgas siis ka riigikaitset tagab.

On võimalik tõsta käibemaksu, on võimalik tõsta tulumaksu, on võimalik mingeid aktsiise kergitada ja kirjutada sinna taha julgeolekumaks. Aga te ütlesite, et on olemas veel ka mingi kolmas variant. Kas see võib olla siis nii, et igal inimesel on mingisugune konkreetne summa, mida peame ära maksma aastas? Midagi sarnast automaksuga, et kui auto on, siis tuleb selle eest maksta?

See summa peaks ikkagi kujunema inimeste sissetulekute järgi. Loomulikult on ka võimalik luua uus eraldi maksubaasiga lahendus. Küsimus on, mis on kõige laiapõhjalisem. Ehk et riigikaitsesse peaksid panustama võimalikult laiapõhjaliselt kõik. Nii inimesed kui ka ettevõtjad. Ja teiseks, ka maksu kogumine peab olema tõhus ja et selleks ei kuluks põhjendamatult palju täiendavat ressurssi. Selleks oleks tark kombineerida olemasolevaid makse.

Aga kindlasti võib ka kaaluda täiesti uue maksubaasi tekitamist ja need arutelud on meil koalitsioonis käinud ja ilmselt jätkuvad. Aga mul ei ole võimalik anda enne konkreetseid vastuseid, kui need ei ole koalitsioonis läbi arutatud. Mina annan kõrvalt nõu ja räägin oma plaanidest nii palju, kui on soovi kuulata.

Aga mis on teie enda eelistus? Ütlesite, et see peaks olema laiapindne ja selles peaksid osalema kõik inimesed ja ettevõtted. Ikkagi käibemaksu ja tulumaksu tõstmine?

Ma kõiki detaile või oma hinnanguid nii detailselt ei annaks. Loomulikult on minul omad eelistused, aga ma ei tahaks olla see, kes konkreetsed jooned n-ö maha tõmbab. See on ikkagi ühise kokkuleppe küsimus ja need läbirääkimised praegu minu teada ka käivad.

Te rõhutasite eelmisel aastal antud intervjuudes, et Eesti inimesed ei ole enam valmis rohkem maksutõuse sisse võtma. Kas praegune ühiskondlik õhustik on selles suhtes muutunud, et inimesed on valmis rohkem julgeolekumaksu nimel pingutama?

Jah. Ma arvan, natukene ajas tagasi vaadata on mõistlik. Need otsused, mis me eelmisel suvel tegime, olid hädavajalikud. Me tõstsime kaitsekulud järgmiseks neljaks aastaks üle kolme protsendi, me tõime kaitsesse raha juurde üle 1,1 miljardi juba eelmise aasta otsustega. Ja leidsime ka katteallikad, tegime kokkuhoiukohti, parandasime eelarvepositsiooni.

Praegu Läti ja Leedu alles tegelevad sellega, et tõsta kaitsekulusid kolmele protsendile. Ja leedukad tegid maksutõusude otsused nüüd. Lätlased alles mõtlevad ja on ka meilt, minult nõu küsinud. Ehk et me oleme aasta neist ees ja juba oleme kaitsekuludesse märkimisväärselt lisavahendeid pannud.

Miks me laiapindset julgeolekumaksu planeerisime oligi see, et oli teada eelmise aasta suvest-sügisest, et ilmselt on kaitsesse lisavahendeid vaja. Nüüd on need saanud konkreetsemaks, nagu oleme ka avalikust debatist kuulnud.

Varasemate maksumuudatuste vastu oli kriitika päris suur ja sealt ka see arvamus, et enam ei olda valmis neid vastu võtma. Aga tõesti, julgeolekuolukord on ju muutumises. Õnneks näitavad majandusnumbrid paranemise märke. Julgeolekuolukord kahjuks mitte. Ja ma arvan, et kui me soovime teha neid suuremaid samme riigikaitse tugevdamises, siis me peame neid maksumuudatusi ka varasemaks tooma.

Ehk need summad on suured, mis kaitsele lähevad ja ilma, et neil ei oleks tulusid vastu, mina seda võimalikuks ei pea. Sest nii nagu me eelmine kevad tegime maksuotsused ja kaitseotsused lootes, et et kolm protsenti pluss on piisav, siis nüüd me näeme, et see ei ole piisav. Ja me ei tea, mis tuleb kahe-kolme-nelja aasta pärast. Võibolla on vaja kaitsekulusid veel tõsta. Ehk siin peavad keerulistel aegadel käima nii kulud kui ka tulud kindlasti käsikäes. Mis on riigi rahanduse jätkusuutlikkust vaadates ka muul ajal väga oluline.

Te ei taha öelda välja seda, milliseid maksutõuse planeerite. Kas te selle saate välja öelda, kas need võiksid hakata kehtima 1. jaanuarist 2025? Te ise viitasite, et on kiire.

Kui me soovime teha täiendavaid riigikaitse otsuseid kiiresti ja hakata neid asju hankima, siis need otsused peavad rakenduma 2025. aastal. Kas nüüd aasta alguses, kas poole aasta pealt? Need on läbirääkimiste ja planeerimise küsimused, milles peab uus koalitsioon kokku leppima.

Kas te ise olete sellega arvestanud, et te rahandusministrina ei jätka?

Mina teen oma igapäevast tööd edasi. Olen koostanud plaani, kuidas riigieelarve jätkusuutlikkusega edasi minna, kuidas meie kaitserahastus tagada. Olen seda ka läbirääkijatele pakkunud, et olen valmis igakülgselt seda koostööd tegema.

Minu enda tunnetus jätkamise osas on see, et ennustada pole mõtet. Kohti jaotatakse läbirääkimiste lõpus. Küll on mul endal tingimused. Me oleme teinud hästi suure pingutuse riigi rahanduse jätkusuutlikule rajale saamiseks ja kaitsevaldkonna rahastamiseks. Ehk et ma näen, et uus valitsus ei tohiks juba tehtust loobuda või tagasisammu astuda. Ehk et kui riigi rahanduse kordategemine jätkub ja me oma riigikaitsesse ja laiapindse julgeolekusse raha oleme valmis jätkuvalt panema, siis olen ka valmis mina jätkama.

Aga seda te tunnetate, et kuna kriitikat on olnud rahandusministri aadressil väga palju, siis võidakse teid ohverdada?

Suured otsused, suured maksumuudatused, kaitsekulude tõus, märkimisväärne kokkuhoiud, ega need ükski ei ole populaarsed. Ja rahandusminister ei saa olla liialt populaarne. Kui rahandusminister tahaks olla populaarne, siis kahjuks meie riigi rahandus paremasse olukorda ei saaks. Meil on varasemast ajaloost neid näiteid.

Mina olen tulnud seda tööd tegema selleks, et teha riigi rahandus korda ja tagada Eesti julgeolekule kaitsesse vajalikud vahendid. Seda olen ma seni teinud ja olen valmis tulevikus tegema. Kas seda hinnatakse, kas seda peetakse vajalikuks, eks see on loomulikult laiemalt poliitiliste otsuste küsimus. Aga kui me tahame samal teel jätkata , siis sõltumata sellest, kes on järgmine rahandusminister, midagi lihtsamaks ei lähe. Otsustusjulgust peab olema, rasket tööd tuleb teha. Aga liigset populaarsust sellega ei kaasne.

Peaministrikandidaat Kristen Michal on ka juba vihjanud, et tegevuspõhisest eelarvest tuleks loobuda. Mis te selle peale ütlete?

Meil on praegu olemas nii tegevuspõhine kui ka kulupõhine eelarve selle kõrval. Minu tunnetus on, et meil on oluliselt põletavamaid küsimusi eelarve vaates ehk kuidas riigieelarvet jätkusuutlikul rajal hoida. Teha väga suures ulatuses veel täiendavaid kokkuhoiuotsuseid ja siis juba räägitud maksuotsused riigikaitse jaoks. Mina hoiaks fookust seal ja tegeleks nende küsimustega.

Minu jaoks on see eelarve tehniline muudatus mõnevõrra asendustegevus. Tegevuspõhist eelarvet me kogu aeg teeme paremaks. Ka riigieelarve juhtimislaud on kodulehel olemas, kust on võimalik mõne üksiku klikiga saada sellist ülevaatlikku infot. Ehk me kaasajastame seda eelarvet kogu aeg ja loome seda arusaadavuse pilti, et ei pea lugema sadu lehekülgi seletuskirja, vaid on võimalik kaasaegsete võimalustega sellega tutvuda. Ehk ma ei näe, et see oleks praegu meie riigi rahanduse kõige põletavam probleem. Reaalsed probleemid on kuskil mujal ja need otsused on kordades raskemad kui see, kas meil on tegevuspõhine või kulupõhine eelarve.

Millal lastakse välja või tehakse emissioon riigi võlakirjadele, mis on suunatud meie enda inimestele?

Just täna me avaldasimegi võlakirjade programmi ehk et tegemist on raamdokumendiga, mida me teha plaanime. Ja siit edasi veel sel aastal, ilmselt sügise poole tuleb ka võlakirjaemissioon. Täpset kuupäeva ei saa praegu öelda, sest et see sõltub ka turuolukorrast ja parajasti siis finantsturgudel toimuvast. Aga võlakirjad jaeinvestoritele tulevad ja seda juba õige pea. Ehk et igaüks võib hakata vaatama, kui palju tal on võimalik riigile laenu anda ja sellega intressi teenida. Ka ise ootan seda ja olen valmis riigi võlakirjadesse panustama.

Kui suur see emissioon võiks olla, mis selle maht võiks olla?

See maht sõltub jälle nüüd sellest hetkest, kui me seda tegema hakkame. Eksperdid on hinnanud, et valmidus jaeinvestoritel võlakirjades panustada on 20 miljonist 200 miljonini. Varem ei ole Eestis jaeinvestorite võlakirju tehtud. Selles mõttes on see uus kogemus ja prognoosida on keeruline, aga sinna vahemikku võiks meie hinnangul aktiivsus jääda. Eks see sõltub nüüd täpselt investorite huvist, kui suurel määral võlakirjaemissioon ära märgitakse. Loodame, et kuna huvi on olnud suur, eksperdid on ka seda toetanud, see aitab kaasa riigil kaitseinvesteeringuid teha, muid investeeringuid teha ja teisalt inimestel teenida turvaliselt püsivat tulu. Ma arvan, see on selline võit kõigile. Nii riigile kui ka elanikele. Ja kokkuvõtteks kui intressitulu jääb Eestisse, siis ka meie majandusele.

Eraisikute hoiuseid on meil praegu rekordtasemel ehk üle 12 miljardi. Ehk et seda ressurssi ja võimalust võiks olla. Ja ma arvan, et see on hea vahend nii alustavale investotorile ehk turvaline, aga ka kogenud investorile, kellel portfellis on nii madalama tootlikkusega kui ka suurema tootlikkusega, aga ka suurema riskiga vahendeid.

Räägime veel maksuküürust ja räägime 500 miljonist. Kas see on asi, mida võiks edasi lükata kahe-kolme aasta võrra?

Maksuküüru kaotamise otsus on tehtud. Maksuküür ei ole ju midagi muud kui lihtsalt üks ühel ajahetkel tehtud küürakas süsteem, mis maksustas teatud palgavahemikus inimesi kõrgemalt. Ehk et selle tagasitoomist ma kindlasti mõistlikuks ei pea. Sellise otsuse tegemine tähendaks ka maksutõusu ja sellest saaksid pihta eeskätt samad õpetajad, päästjad, politseinikud, kelle netopalgast iga kuu üle 100 euro justkui maha läheb.

500 miljonit ta meile kuidagi ei tooks. Seal on oma mõju selles, et inimestel jääb rohkem raha kätte, see tuleb majandusse tagasi. Pluss see, et suur hulk inimesi on juba sellest 2100 piirist väljunud ehk et nendel ka seda tulumaksuvabastust täna juba pole. Ehk et 500 miljonit on müüt.

Kas aga laiapindse julgeolekumaksu raames teha mingeid muudatusi tulumaksusüsteemis? Laiapindne julgeolekumaks võiks minu hinnangul olla ajutine ehk näiteks viieks aastaks ja olla suunanud kaitsekulude rahastamiseks.

Ma täpsustan nüüd, et teie ettepanek oleks, et riigikaitsemaks võiks olla kindla tähtajaga?

Minu ettepanek on see, et laiapindne julgeolekumaks võiks olla tähtajaline. Arvestades meie kaitsekulusid, arvestades meie laiapindse julgeoleku investeeringuid, mida me oleme juba RES-is otsustanud ja mida on vaja juurde otsustada. Ja kui me viie aastaga oleme enda kriisikindluse loonud ja näeme, et julgeolekuolukord läheb paremaks, siis me ju kõik loodaks, et seda pole vaja. Aga mis olud siis täpselt on ja kuidas, eks neid asju saavad valitsused siis uuesti hinnata. Aga jah, mina näeks, et see võiks olla viie aasta peale tähtajaline selge projekt. Et kust tuleb raha ja kuhu raha läheb.

Meil ringleb kaitseraha lisavajadusena 1,6 miljardit eurot. See summa viie aasta peale ära jagades tähendaks aastas 320 miljonit. See oleks summa, mis tuleks riigikaitsemaksuga koguda aastas?

Ma arvan, et see summa peab olema mõnevõrra suurem, sest me ei räägi ainult riigikaitsest, vaid meil on laiapindse julgeoleku jaoks vaja täiendavaid vahendeid. Mida me oleme juba riigieelarves sel aastal ka otsustanud. Valitsusel on laiapindse julgeoleku programm, sealt läheb vahendeid sisejulgeolekusse, oleme kuulnud ka lisavajadusi. Vaja on sotsiaalvaldkonda kriisikindluse loomiseks, küberturvalisusesse, eestikeelsesse hariduse ja tegelikult on seal kavas veel palju asju. Ehk me oma kriisikindluse riigikaitse julgeoleku vaates peame rääkima mõnevõrra laiematest vajadustest ja seega suurematest kuludest.

Ma jätaks selle lõpliku numbri ja lahenduse ikkagi koalitsiooniläbirääkimistel otsustada.