Riigikaitsemaks tuleb tõenäoliselt kombinatsioon erinevatest maksutõusudest
Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 on leppinud kokku riigikaitsemaksus, mis tulevase peaministri Kristen Michali sõnul kombineeritakse tõenäoliselt erinevatest maksutõusudest. Ilmselt on valemis nii käibe- kui ka tulumaks, aga ka aktsiisid.
Reformierakonna peaministrikandidaat Kristen Michal ütles, et tulevased koalitsioonipartnerid on laiapindses riigikaitsemaksus ühel meelel. Milline see maks välja nägema hakkab, pole veel otsustatud.
"Selles on ilmselt oma osa nii käibe- kui ka tulumaksul. Milline see täpne vahekord on, seda arutame. Ilmselt see tähendab ka aktsiide poole vaatamist. Nii et selle arutame läbi ja umbes kuu aega tuleb oodata, kui läbirääkimised on jõudnud sellesse staadiumi, kus me saame seda plaani täpselt avalikkusele tutvustada," rääkis ta.
"See laiapindsus tähendab ka seda, et me peame võtma päris suure summa raha kokku, aga see peab olema laiali jaotatud ühtlaselt erinevate gruppide vahel, et inimesed ei saaks liialt kõvasti pihta," sõnas Eesti 200 esimees Margus Tsahkna.
Tsahkna ja sotsiaaldemokraatide juhi Lauri Läänemetsa sõnul peaksid riigikaitsesse panustama ka ettevõtted.
"See ei tohiks olla selline, et tavaline tööinimene maksab täie rauaga ja siis on ettevõtted, kellest ainult 15 protsenti panustab. Siis see peaks olema ka nii, et kui kõik inimesed panustavad, siis ka kõik ettevõtted panustavad. Ma olen kuulnud ettevõtjaid, kes on öelnud, et see on nende arvates patriootlik tegu," selgitas Läänemets.
"Kindlasti me ei hakka kehtestama ettevõtetele tulumaksu. Me räägime näiteks, mis hetkest dividenditulu maksustada, mis hetkest maksustada inimese tulu näiteks, kas see on enne kõiki erandeid kõige baasi pealt või võetakse arvesse mingid erandid. Peame silmas pidama ka seda ühiskonnagruppi, kes täna on toimetulekuraskustes," rääkis Tsahkna.
Michali sõnul saab riigikaitsemaks hakata kehtima kõige varem alates 2025. aasta keskpaigast. Riigikaitsemaksust on räägitud ka kui ajutisest maksust.
"Selge on see, et riigikaitse vajadused on suured läbi aegade. Ütleme, et ka meie naaber tõenäoliselt nii pea ei muutu demokraatlikuks ja helgeks. Esialgselt sellised debatid ja avalikud arutelud on olnud, et see võiks olla ühe valitsuse tsükkel ehk neli–viis aastat ja järgmine valitsus saab seda julgeolekuolukorda koos kaitseväega ja erinevate osapooltega hinnata," rääksi Michal.
Kolmapäeval sai eelarve töörühm infot eelarve seisust. Delegatsioonide juhid arutasid, millise tempoga liikuda.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"