Oluline esmaspäeval, 8. juulil kell 22.25:

- Tusk: Poola võiks Ukrainas enda suunas lendavad raketid alla tulistada;

- Ukraina ja Poola julgeolekuleping näeb ette vabatahtliku leegioni loomise;

- Venemaa raketirünnakutes Ukrainale hukkus 36 inimest;

- Venemaa raketirünnakus Kiievi lastehaiglale hukkus kaks inimest;

- Zelenski: Venemaa tulistas Ukraina linnade pihta üle 40 raketi;

- Ukraina droonid hävitasid Venemaal suure laskemoonalao;

- Raport: Orban püüab juhtida lääne tähelepanu Ukraina toetamiselt kõrvale;

- Venemaa: Ukraina üritas üle meelitada strateegilise pommitaja pilooti;

- Venemaa korraldab õhurünnakuid, plahvatused Kiievis ja teistes linnades;

- Ukrainlased Pariisis nõudsid Ukraina liitumist NATO-ga;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1200 sõdurit;

Ukraina ja Poola julgeolekuleping näeb ette vabatahtliku leegioni loomise

Ukraina ja Poola vahel sõlmitud julgeolekutagatiste leping näeb ette vabatahtliku leegioni loomise Poolas välismaalaste võimalikul osalusel, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski Varssavis ühispressikonverentsil Poola peaministri Donald Tuskiga.

"Kinnistasime oma julgeolekulepingus Poolaga Ukraina Leegioni – uue vabatahtliku sõjaväeüksuse – moodustamise ja väljaõpetamise. Meil on Ukraina-Poola-Leedu brigaadist väga soodne kogemus. Ja just selle kogemuse põhjal anname praegu Poolas, Leedus ja teistes EL-i riikides viibivatele Ukraina kodanikele võimaluse liituda vabatahtlikult Ukraina kaitsega," ütles Zelenski.

Tusk: Poola võiks Ukrainas enda suunas lendavad raketid alla tulistada

Poola kavatseb NATO raames pidada oma liitlastega läbirääkimisi võimaluse üle tulistada Ukraina kohal alla Poola suunas lendavaid Vene rakette, ütles Poola peaminister Donald Tusk esmaspäeval.

"Oleme sellest Poolast alguse saanud mõttest juba pikka aega rääkinud. Sellest mõttest NATO vastusest raketirünnakutele, kui tegu on rakettidega, mis suunduvad Poola poole ja on endiselt Ukrainas, et neid alla tulistada. Mitte ootama, et nad lendaks NATO alale, vaid Ukraina kohal. See tundub täiesti loogiline," ütles Tusk Poolas ühispressikonverentsil Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.

Tuski sõnul oli Poola esimene riik, mis hakkas sellest Ukrainaga rääkima.

"Siin on vaja selget NATO-sisest koostööd, sest selline tegevus eeldab NATO üldist vastutust," ütles peaminister.

Venemaa raketirünnakutes Ukrainale hukkus 36 inimest

Venemaa raketirünnakutes Ukraina linnadele sai esmaspäeval surma vähemalt 36 ja vigastada 137 inimest. 

"Kokku hukkus Ukrainas vaenlase rünnaku tagajärjel 33 inimest ja veel 137 sai vigastada," seisab siseministeeriumi sotsiaalmeediapostituses. Hiljem teatati veel kolme inimese surmast õhulöögis Pokrovske linnale. 

President Volodõmõr Zelenski teatel tulistas Venemaa rakette viie linna pihta riigi lõuna- ja idaosas ning sihikule võeti ka pealinn Kiiev.  

Muu hulgas sai tabamuse Kiievi Ševtšenko linnaosas asuv Ohmatdõti lastehaigla, teatasid AFP ajakirjanikud sündmuskohalt. 

Ukraina ametnike teatel tulistasid venelased välja 38 raketti, milles õhutõrje tõi alla 30. 

Zelenski ütles esmaspäeval, et kutsub seoses Vene okupatsiooniväe ohvriterohkete raketirünnakutega kokku ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralise istungi.

ÜRO taunis Venemaa mõistusevastaseid lööke, samas kui Euroopa Liit kritiseeris Moskvat tsiviilelanike sihikule võtmise eest ning Prantsusmaa välisministeerium nimetas lastehaigla pommitamist barbaarseks.

Kiievi teatel tabas lastehaiglat Vene tiibrakett, mis oli kokku pandud NATO liikmesriikides toodetud komponentidest.

Venemaa raketirünnakus Kiievi lastehaiglale hukkus kaks inimest

Esmaspäeval Kiievis lastehaiglat tabanud Venemaa raketirünnakus hukkus kaks ja sai vigastada samuti kaks inimest, teatas Ukraina eriolukordade amet.

"Lastehaigla alal jätkuvad otsingu- ja päästetööd. Praegu on teada kaks hukkunut ja kaks vigastatut," seisis teates.

Kiirabi ei täpsustanud haigla nime, kuid illustreeris teadet sündmuskoha videoga, millest järeldub, et jutt käib Kiievi Ševtšenko linnaosas asuvast Ohmatdõtist.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško sõnul olid mõlemad hukkunud täiskasvanud, neist üks oli arst.

Zelenski: Venemaa tulistas Ukraina linnade pihta üle 40 raketi

Vene okupatsioonivägi ründas esmaspäeval kümnete rakettidega mitut Ukraina linna, ütles president Volodõmõr Zelenskõi pärast seda, kui pealinn Kiiev langes harvanähtava päevase õhurünnaku alla; erinevate allikate teadete kohaselt on kinnitust leidnud vähemalt 20 inimese surm, kümned on saanud vigastada.

Kiievis hukkunute arv kerkis ametlikel andmetel kümne inimeseni, haavatuid on 35, ajakohastas linna sõjaväevalitsus.

Krivõi Rihis hukkus vähemalt kümme ja sai vigastada 31 inimest, neist kümme raskelt, edastas linnapea Oleksandr Vilkul.

"Vene terroristid ründasid taas massiivselt Ukrainat rakettidega. Erinevad linnad: Kiiev, Dnipro, Krivõi Rih, Slovjansk, Kramatorsk. Enam kui 40 eri tüüpi raketti. Elumajad, taristu ja lastehaigla said kahjustada," sõnas Zelenski varem.

Zelenski sõnul on lastehaigla rusude all inimesi lõksus.

"Inimesed on rusude all, ohvrite täpne arv on endiselt teadmata. Praegu aitavad kõik rususid eemaldada – arstid ja tavalised inimesed," kirjutas Zelenski sotsiaalmeedias.

Ukraina droonid hävitasid Venemaal suure laskemoonalao

Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) saadetud droonid põhjustasid pühapäeval 300 kilomeetri sügavusel Venemaa territooriumil laskemoonalaos rea suuri plahvatusi.

Kuigi Venemaa teatas varem, et kõik Ukraina droonid lasti pühapäeva varahommikul alla, põhjustasid ühe drooni rusud massiivse plahvatuste seeria laos, kus hoiti lõhkekehi, teatas Voroneži kuberner Aleksander Gussev. Gussevi sõnul ei saanud tsiviilisikud vigastada.

SBU võtab harva ametlikult vastutuse Venemaal toimuvate rünnakute eest, aga Ukraina korrakaitseametnik ütles Politicole, et SBU droonid tabasid suurt välilaskemoonaladu Sergejevka küla lähedal Voroneži oblastis, kus Venemaa hoiab relvi, mida kasutatakse Ukraina pommitamiseks.

"9000 ruutmeetri suuruses laos hoidis vaenlane erinevaid rakette, tankide ja suurtükiväe mürske ning kastides padruneid tulirelvade jaoks," ütles korrakaitseametnik. "Kohalikud kuulsid esmast plahvatust, millele järgnes rida teisi. Nad nägid suitsusammast kümnete kilomeetrite kauguselt."

Ametnik hoiatas, et Venemaa sõjatööstus peaks valmistuma veel rünnakuteks.

Voronežis kestsid plahvatused üle 20 tunni, sundides kohalikku valitsust evakueerima piirkonnast üle 80 elaniku. Pühapäeva õhtul teatas Gussev, et olukord hakkas normaliseeruma ja plahvatusi esines harvemini. "Ainult üks eramu sai märkimisväärselt kahjustada, kuid seda saab parandada," ütles Gussev.

Raport: Orban püüab juhtida lääne tähelepanu Ukraina toetamiselt kõrvale

Ungari peaminister Viktor Orban püüab tõenäoliselt suunata Lääne tähelepanu võimalikule rahuläbirääkimistele, osana oma üldisest püüdest õõnestada Euroopa toetust Ukrainale, selgub USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) uuest raportist.

Orban esitleb end jätkuvalt võimaliku vahendajana Ukraina sõja lõpetamiseks, hoolimata Vene presidendi Vladimir Putini vahendamise või tõsiste läbirääkimiste tagasilükkamisest.

Eksperdid märgivad, et Orban avaldas 5. juulil Newsweekis arvamusloo, milles süüdistas NATO-t konflikti valimises rahu asemel ja väitis, et NATO loodi rahu säilitamiseks.

"Orbani püüdlused läbirääkimisi läbi suruda on tõenäoliselt osa tema jätkuvast püüdest suunata Euroopa tähelepanu rahuläbirääkimistele ja eemale aruteludest sõjalise toetuse üle Ukrainale," seisab raportis.

ISW märgib, et Orban on järjekindlalt vastustanud ja õõnestanud Euroopa Liidu püüdlusi pakkuda Ukrainale sõjalist abi, ning Euroopa tähelepanu suunamine sõjaliselt abilt eemale toetab seda laiemat eesmärki nüüd, kui Ungari on võtnud üle EL-i Nõukogu eesistumise.

"Ukraina võimekus omaenda rahuprotsessi elluviimiseks sõltub operatiivselt olulise territooriumi vabastamisest," märkisid analüütikud, lisades, et Ukraina ei suuda edukalt vasturünnakuid korraldada ilma Lääne sõjalise toetuseta lühemas ja ka pikemas perspektiivis.

Orban külastas 5. juulil Moskvat, kus ta kohtus Vene presidendi Vladimir Putiniga.

Venemaa: Ukraina üritas üle meelitada strateegilise pommitaja pilooti

Venemaa teatas esmaspäeval, et nurjas Kiievi katse meelitada Vene sõjaväe piloot poolt vahetama ja maanduma koos oma strateegilise pommitajaga Ukraina alale.

Venemaa julgeolekuteenistus FSB märkis avalduses, et NATO riikide salateenistused olid seotud plaaniga saada enda valdusse Tu-22M3 pommitaja.

Avalduse kohaselt oli Ukraina lubanud piloodile rahalist hüvitist ja Itaalia kodakondsust, et veenda teda strateegilist pommitajat Ukrainasse maandama.

FSB kohaselt õnnestus neil teavet saada vastuluureoperatsiooni käigus, millega vene väeüksused ründasid Ukraina õhubaasi, vahendas AFP-BNS.

Viimastel päevadel on Vene okupandid korraldanud terve rea rünnakuid Ukraina õhubaasidele, kuna Kiiev ootab lääneriikide abina F-16 hävitajaid.

Läinud aastal keelitas Ukraina vene pilooti Maksim Kuzminovit oma Mi-8 helikopteriga Ukraina poolele üle tulema. Veebruaris sel aastal leiti aga ülejooksik Hispaanias surnult. Venemaad süüdistatakse laialdaselt oma vaenlaste mõrvamises nii kodu- kui välismaal, ent Moskva eitab selliseid avaldusi.

Kiiev süüdistab omakorda Venemaad, et viimane üritab Ukrainast värvata oma poolele inimesi.

Nii näiteks teatas Ukraina sõjaväeluure SBU mais, et neil õnnestus lammutada FSB agentide võrgusik, mis valmistas ette president Volodõmõr Zelenskõi atentaati. Ühtlasi võeti kinni kaks Ukraina ohvitseri, keda süüdistatakse vandenõus osalemises.

Venemaa korraldab õhurünnakuid, plahvatused Kiievis ja teistes linnades

Venemaa korraldas 8. juuli hommikul raketirünnaku Ukraina vastu, mis oli teine rünnak viimaste tundide jooksul. Telegrami jälgimiskanalite teatel sisenesid raketid Ukraina õhuruumi umbes kell 10 hommikul, liikudes mitmes suunas.

Tuvastati ka MiG-31K lennuki õhkutõus, mis on võimeline kandma Kinžal tüüpi ballistilisi rakette.

Kiievis oli kuulda üle kümne plahvatuse, teatasid Kyiv Independenti ajakirjanikud kohapeal. Pealinna äärelinnades toimis aktiivne õhutõrje, ütles linnapea Vitali Klõtško.

Raketipraht langes Solomianskõi, Holosiivskõi ja Dniprovskõi rajoonidesse ning Ševtšenkivskõi rajoonis toimus plahvatus, teatas Klõtško.

Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju, kuid linnapea ei täpsustanud selle asukohta.

Eriti tugevad plahvatused toimusid Kyiv Independenti andmetel linna keskosas, Taras Ševtšenko pargi piirkonnas. Plahvatusi kuuldi ka Podili ja Nõvkõ linnaosades. Linnas oli mitmes kohas näha suitsu.

Kahjude või ohvrite kohta täpsemat teavet hetkel ei ole. Rünnak toimus kohaliku aja järgi kell 10:40.

Varem samal päeval teatas õhuvägi neljast tiibraketist kolme alla tulistamisest Žõtomõri ja Tšerkassõ oblastites. Ohvritest ega kahjustustest ei teatatud.

Ukrainlased Pariisis nõudsid Ukraina liitumist NATO-ga

Ukraina Maailma Kongress korraldas Pariisis marsi, kus kutsuti Prantsusmaad ja prantslasi toetama Ukraina liitumist NATO-ga.

Inimesed hoidsid plakateid, mis kutsusid Põhja-Atlandi Allianssi üles kutsuma Ukraina liikmeks nii kiiresti kui võimalik ja seeläbi saatma Putinile signaali, et ta ei suuda taastada Vene impeeriumi.

Üritusele tuli umbes sada viiskümmend inimest, sealhulgas Pariisi linna saadik, teatas Ukrinformi korrespondent.

"Peamine idee on, et täna ei ole ainult Ukraina huvides, et NATO meid aitaks kaitsta, see on ka NATO huvides kaasata kõige tugevam ja lahinguvalmim armee Euroopas, mis juba seisab Euroopa valvepostil," ütles regulaarsete Ukraina marsside korraldaja Prantsuse pealinnas ja Ukraina Liidu asepresident Prantsusmaal Volodõmõr Kohutiak.

Marsil osalejate sõnul peaks Ukraina pärast Washingtoni tippkohtumist liikuma otsustavalt lähemale Alliansi liikmeks saamisele.

Selle eesmärgi nimel kutsus Ukraina Maailma Kongress oma liikmeid enam kui kolmekümnest riigist üles toetama Ukraina edasiminekut täisliikmeks saamise suunas ja kiirendama sõjalist abi.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et ta ootab NATO tippkohtumiselt otsust Patriot süsteemide andmise kohta Ukrainale ja uute kahepoolsete julgeolekulepingute sõlmimist, kirjutas Ukrinform.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1200 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 552 190 (võrdlus eelmise päevaga +1200);

- tankid 8171 (+16);

- jalaväe lahingumasinad 15 685 (+40);

- suurtükisüsteemid 14 966 (+29);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1115 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 880 (+1);

- lennukid 361 (+1);

- kopterid 326 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 11 893 (+31);

- tiibraketid 2353 (+1);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 20 150 (+47);

- laevad / paadid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2503 (+8).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.