Pistorius taotles oma 52 miljardi eurosele eelarvele lisaks veel kuus miljardit eurot aastas, kirjutas The Times.

Pärast mitme nädala pikkusi teravaid läbirääkimisi koalitsioonipartneritega pidi Pistorius aga leppima vaid täiendava 1,2 miljardi euroga, mis pole piisav, et hoida sammu praeguse 2,2-protsendilise aastase inflatsioonimääraga, rääkimata relvastussektori hüppelistest hinnatõusudest.

Valitsus püüab säilitada eelarvedistsipliini pärast seda, kui riigi kõrgeim kohus tühistas kaks olulist bilansivälist fondi, sundides seda tegema kuni 40 miljardi euro ulatuses kulukärpeid Saksamaa põhiseaduse range avaliku laenamise klausli alusel.

Rahandusminister Christian Lindneri sõnul on tugev avalik rahastus iseenesest oluline rahvusliku julgeoleku mõõde. See argument ei rahuldanud Pistoriust, kes väljendas oma pettumust osaledes Saksa vägede NATO õppusel Alaskal.

Ollakse mures, et see saadab vale signaali Saksamaa prioriteetidest ajal, mil Euroopa pealinnad on suure surve all, et säilitada vähemalt näiline ühtsus.

Üks opositsioonipoliitik Berliinis kirjeldas seda isegi kui niinimetatud uue ajajärgu lõppu, mille kantsler Olaf Scholz nimetas alanuks pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris.

Pistorius ise tunnistas, et tal on raske oma riigi ambitsioone ja tema osakonnale seatud rahalisi piiranguid kokku sobitada. "See on minu jaoks ärritav, sest see tähendab, et ma ei saa teatud asju panna liikuma vajaliku kiirusega, mida ohuseisund nõuab," ütles ta.

NATO tippkohtumine Washingtonis toimub ajal, mil mitmed küsitlused ja prognoosid viitavad, et Donald Trump võidab novembris tõenäoliselt USA presidendivalimised.

Trump on korduvalt kritiseerinud Euroopa ebapiisavaid sõjalisi kulutusi ja vihjanud, et ta ei pruugi saata Ameerika sõdureid kaitsma võlgu jäänud liitlasi.

Järgnevatel kuudel oodatakse, et liit teatab riikide valitsustele täpselt, mida nende relvajõududelt vajatakse vägede ja varustuse osas. Paljude liitlaste, sealhulgas Saksamaa, puhul eeldatakse, et need nõuded vajavad oluliselt rohkem ressursse, kui nad praegu kaitsele eraldavad.

Selle tulemusena väidavad Eesti ja mõned teised NATO idapoolsed riigid, et eesmärk tuleks tõsta kahelt protsendilt 2,5 või isegi kolme protsendini SKP-st.