USA president Joe Biden asetas Melloni auditooriumis ametist lahkuvale NATO peasekretärile Jens Stoltenbergile kaela riigi ühe kõrgema teenetemärgi tänutäheks aastatepikkuse töö eest.

Samas hoones sõlmiti 1949. aastal Washingtoni leping, mis pani sõjalisele liidule aluse.

"Oleme suutelised heidutama agressiooni ja kaitsma igat tolli NATO territooriumist igas valdkonnas maal, õhus, merel, küberruumis ja kosmoses. Mu sõbrad, see on hea, et oleme tugevamad kui kunagi varem, sest praegusel hetkel ajalugu nõuab meie kollektiivset tugevust," kõneles Biden.

Ühtlasi teatas Biden oma kõnes, et USA annab koos liitlastega Ukrainale viis õhutõrjesüsteemi, mis on osa NATO jõupingutustest kaitsta Ukrainat Venemaa õhurünnakute eest.

NATO peasekretär Jens Stoltenbergi lisas, et üheskoos tuleb seista Ukraina vabaduse eest, maksku, mis maksab.

"Reaalsus on see, et nii agressiivse naabriga kui Venemaa ei ole tasuta valikuid. Sõjas pole riskivabasid valikuid. Ja pidage meeles, et suurim hind ning suurim risk on see, kui Venemaa võidab Ukrainas. Me ei saa lasta sel juhtuda," ütles Stoltenberg.

Arutelud NATO olemuse ja tuleviku üle käivad aga ka väljaspool peosaale ja konverentsiruume Washingtoni tänavatel.

"Kui mingil põhjusel NATO ei peaks koos püsima, mis Donald Trumpi sõnul on juba lagunemas, siis on Ameerikal käed püsti. Meil ei ole kaitset ilma NATO-ta," ütles Washingtoni elanik John.

"Ma olin alati uskuja, aga nüüd olen hakanud kahtlema. Rootsi liitumine võttis aastaid aega ja Montenegro, ma usun, et on oodanud umbes 10 aastat, et liituda ja ma tean, et see on selle nädala teema. Miks me ei saaks seda kiirendada, et ka Ukraina saaks NATO osaks ja me saaksime neid kaitsta," kommenteeris Washingtonis elav Helena.

Piduliku alguse saanud NATO tippkohtumine jätkub kolmapäeval liitlasriikide istungitega ning lõppdeklaratsiooni üle arutamisega.