Varssavi teatas mais, et investeerib üle kahe miljardi euro põhjapiiri Kaliningradiga ja idapiiri Valgevenega.

"Kõik teavad, kui ohtlik on olukord. Ma mõtlen Ukraina sõda ja seda, mida Vene Föderatsioon teeb," ütles Poola asekaitseminister Cezary Tomczyk ajakirjanikele.

Ta tõi esile ka pidevad provokatsioonid Valgevene piiril.

Piiri Venemaa ja Valgevenega valvab ligi 6000 Poola sõdurit, kuid valitsusel on kavas tõsta nende arvu 17 000-ni, ütles relvajõudude staabiülem kindral Wiesław Kukuła. Neist 17 000 sõdurist oleks 8000 kohapeal ja 9000 reservis.

Piirivalve toetamiseks Moskva ja Minski potentsiaalsete "üllatuste" vastu on kavas luua kiirreageerimispiirivägi, mis oleks teovalmis 48 tunni jooksul.

Sõdurid panustavad ka uude kaitsetaristusse ehk Poola idakilpi piirijulgeoleku tugevdamiseks.

Programmi eesmärgid peaksid olema täidetud 2028. aastaks ehk neli aastat varem kui algselt kavandatud 2032, ütles Tomczyk.

Poola on alustanud Euroopa Investeerimispangaga läbirääkimisi rahastuse saamiseks, lisas ta.

Poola on olnud üks Ukraina kindlamaid toetajaid sõjas Venemaaga. Venemaa täiemahuline kallaletung Ukrainale 2022. aasta veebruaris ajendas Varssavit kiiresti sõjaväge moderniseerima ja tõstma kaitsekulutused neljale protsendile sisemajanduse kogutoodangust (SKT), mis on NATO kõrgeim.

Riik on ostnud miljardite eurode eest relvi ja muud sõjavarustust eeskätt USA-st a Lõuna-Koreast.