Poola rändeministri asetäitja Maciej Duszczyk ütles väljaandele Financial Times, et 400 kilomeetri pikkusele idapiirile tehtavad täiendavad taristuehitustööd, millest peaminister Donald Tuski valitsus teatas selle aasta alguses, on plaanis valmis saada 2025. aasta keskpaigaks. Ja kui piiri tugevdamine on lõpule viidud, on see võimalikult lähedal 100-protsendilisele [piiri] turvalisusele, märkis ta.

Poola alustas piirimüüri ehitamist 2021. aasta lõpus, kui Valgevene diktaatori Aleksandr Lukašenko juhitud režiim aitas esmakordselt kaasa tuhandete migrantide sisenemisele Poolasse ja naaberriikidesse. Paljudele neist Lähis-Idast ja Aafrikast pärit migrantidele organiseeriti lennud ja viisad Moskvasse või Minskisse, enne kui nad bussiga Poola piirile suunati.

Aasta tagasi ametisse astunud Tusk on seadnud oma valitsuse prioriteediks võitluse Venemaa hübriidsõja vastu. Sealhulgas on ta saatnud lisavägesid Valgevene piiri äärsesse tsooni. Tema valitsuse korraldusel paigaldatakse piirile öövaatlus- ja termokaameraid, ehitatakse piiri äärde patrullimiseks uusi teid ja tugevdatakse viie meetri kõrgust terastara, mille eelmine valitsus 2022. aastal ehitas. Poola kulutab enam kui 2,5 miljardit zlotti (587 miljonit eurot) piiri tugevdamiseks, millest poole on eraldanud Tuski valitsus, ütles Duszczyk.

"See kunstlikult loodud rändetee suletakse järgmise suve jooksul, ma loodan ja usun seda," rääkis Duszczyk. Ta lisas siiski, et Varssavi peab olema valmis Lukašenko järjekordseks katseks konflikti eskaleerida ja Poola tugevdatud piiritaristut saboteerida.

Varssavi on samuti kutsunud EL-i partnereid üles panustama rahaliselt eraldi sõjalisse projekti nimega East Shield (e.k Ida kilp), mis on osa Euroopa kaitsest Venemaa edasise agressiivse tegevuse vastu. Tusk on eraldanud selle projekti jaoks, mis hõlmab uusi õhuseiresüsteeme, tankitõrjetõkkeid ja -kraave, 10 miljardit zlotti, mis saadakse Poola kaitse-eelarvest, mis järgmisel aastal peaks jõudma 4,7 protsendini SKT-st, mis on NATO riikide hulgas kõige suurem osakaal.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles detsembris, et Brüssel annab Venemaa ja Valgevene naaberriikidele 170 miljonit eurot, et seista vastu tema sõnul "Venemaa ja Valgevene vastuvõetamatust ränderelvadest tulenevatele hübriidohtudele".

Varssavi ehitab lähikuudel ka uue tee Venemaa eksklaavi Kaliningradi oblasti piirini jõudmiseks, mis võimaldab Poola üksustel võimalikele turvarikkumistele kiiremini reageerida, ütles Duszczyk.

Kuid Poola rände piiramine on pälvinud ka valitsusväliste organisatsioonide tugevat kriitikat, eriti pärast seda, kui Tusk teatas oktoobris, et Varssavi peatab ajutiselt varjupaigaõiguse, et heidutada Valgevenest riiki sisenejaid.

Duszczyk väitis, et Poola karm hoiak oli sarnane Madridi omaga tõrjuda tagasi migrante, kes püüdsid murda Hispaania Põhja-Aafrika Ceuta ja Melilla enklaavide ümber olevaid tarasid.

EL-i riik "võib peatada varjupaigataotluse esitamise õigused, kui seda teeb agressiivne rühmitus, kes ründab tara või piirivalvureid. Julgeolek on tähtsam kui ränne," ütles Duszczyk.