Neljapäeval analüüsi esitlenud Aaviksoo märkis, et andmete kogumine selleks, et aru saada, kuhu ja miks on hariduses suunatud, osutus oodatust märksa keerulisemaks, sest kogupilti pole kellelgi.

"Me küll teame, palju kulutatakse, kuid miks kulutatakse ja kuidas see on seotud eelarvega, sellest ei saa Eesti riigis täna mitte keegi aru. Tuleb välja nõuda dokumente, et aru saada, palju läheb raha alusharidusele, palju õpetajatele, palju riigikaitsesse. Tegelikult seda pilti ei ole. See, et riigikogu kurdab, et ei saa aru – keegi ei saa aru," lausus Aaviksoo.

"See, mida me nimetame tegevuspõhiseks eelarveks, see ei ole ei eelarve ega tegevuspõhine ja sellega peab ametisse valitav valitsus väga tõsiselt tegelema. Vastasel juhul me kulusid kontrolli alla ei saa, sest me ei tea, millele see (raha) kulub. Me teame lõpuks, palju raha ära kulus, aga miks ja mis me selle eest vastu saime – seda seost ei ole. Ja see puudutab kõiki ministeeriume," lisas Aaviksoo.

Tegevuspõhist riigieelarvet kritiseeris ka analüüsi koostanud töörühm. Analüüsis märgitakse, et tegevuspõhine riigieelarve ei toimi kavandatud kujul ja on rakendatud formalistlikult.

"Hariduse riigieelarveline rahastamine on killustunud mitmete ebamäärasel alusel määratletud ja läbipaistmatult formuleeritud finantsinstrumentide vahel, mis ei võimalda tagada eelarvevahendite kuluefektiivset kasutamist. Haridusasutustel, sealhulgas haridus- ja teadusministeeriumil puuduvad avalikud eelarved. Vastutavate ametnike ja juhtkonna teave valitsemisala funktsionaalsest kulustruktuurist ja finantsseisust põhineb ad hoc päringutel," märgiti analüüsis.

Töörühm esitas ka soovituse, et "tegevuspõhine eelarvestamine vajab sisulist revisjoni ja ümberkorraldamist. Küsimus tuleks tõstatada vabariigi valitsuse tasandil".

Rahast ülevaate saamine peaks olema palju lihtsam

Jaak Aaviksoo ütles "Aktuaalse kaamera" stuudiointervjuus, et hariduse rahast ülevaate saamine peaks olema praegusest palju lihtsam.

"Kui kõvasti uurida, nagu me poole aasta jooksul tegime, siis lõpuks saab ühe suure pildi ette küll. Aga kahjuks võtab see kõva tööd ja vaeva. See peaks olema palju lihtsam," vastas Aaviksoo küsimusele, kas poliitikutel pole teada, kuhu ja kui palju Eesti hariduses raha läheb.

Aaviksoo rõhutas, et iga konkreetset juhtumit uurides saab vastuse ministeeriumi kulude kohta kätte, kuid igapäevase juhtimise jaoks piisavat infot ei ole.

"Aga muidugi ega päris nii ka pole, et raha oleks ära kadunud. Eesti riigis on väga hea raamatupidamine, nii et kõik on arvel ja saldoandmete infosüsteem, mille põhjal see analüüs sai tehtud, on väga korralik. Kahjuks see on väga kehvasti seotud eelarvega ja nii riigi kui ministeeriumide tasemel," lisas ta.

Aaviksoo ei pea probleemi vaid haridusministeeriumi omaks. "Ma arvan, et see on laiem probleem. See tegevuspõhine eelarve on viinud olukorrani, kus pilt on läinud väga segaseks. Segane on see riigikogu tasemel, arvan ka rahandusministeerium ei saa lõpuni aru – loeb küll raha, aga mida selle eest vastu saab – ja kõik haruministeeriumid samuti. See on probleem, mis väljub haridusministeeriumi raamidest."

Riigieelarve koostamist tegevuspõhisena on kritiseerinud teiste hulgas ka erinevad riigikogu liikmed, näiteks Aivar Sõerd, ning riigikontrolör Janar Holm. Mulluses riigikontrolli auditis märgiti näiteks, et tegevuspõhine eelarvestamine ei ole päriseluga kooskõlas ja ministeeriumid suhtuvad sellesse kui projekti, mida tuleb rahandusministeeriumi nõudel teha, kuid mille eesmärke ja saadavat kasu ei tunnetata.