Holm nentis, et riigieelarvesse sisse vaadates palju targemaks ei saa. Infot saab tulude kohta, kuid mitte kulude jagunemise kohta.

"Ükski tegevuspõhine või kulupõhine eelarve ei saa milleski süüdi olla. Kui süüd otsida, siis süüdi on inimesed, kes riigieelarvet teevad ja minu meelest olgu ta mis põhine tahes – siis eelarve kvaliteet väljendub selles, kas on aru saada, kellele ja mille jaoks raha läheb ja kas pärast on võimalik vaadata, kas läks nii nagu planeeriti. Hetkel seda ei ole," ütles Holm.

Riigisekretär nentis, et praegune olukord on kuldne aeg kantslerina töötamiseks, kuna tegevuspõhine eelarve annab varasemaga võrreldes tohutu paindlikkuse.

"Näiteks soovitan otsida kas seadusest või seletuskirjast ministeeriumi kui asutuse eelarvet – mitte valitsemisala, vaid asutuse. Te ei leia seda. Aga võiks leida. Eriti olukorras, kus räägime, et tegevuskulusid tuleb kas külmutada või piirata," ütles Holm. Ta märkis, et maja juhtimiseks peab siiski olemas olema praktiline dokument.

Holmi sõnul on see poliitilise otsuse küsimus, kas me tahame läbipaistvat riigieelarvet või mitte.

"Ma arvan, et huvi poliitikute puhul sõltub sellest, kas sa oled opositsioonis või koalitsioonis. Kui oled koalitsioonis, siis on see kindlasti teisejärguline küsimus," ütles Holm ja lisas, et opositsioonil ülevaate puudumisel ei ole võimalik eelarvekulude üle ka kontrolli teha.

Holm tõstatas küsimuse, kas parlament saab teostada oma rolli ja teha sisulisi muudatusettepanekuid praeguse eelarveformaadi juures, millele on ka õiguskantsler tähelepanu juhtinud.

Siseministeeriumiga jõudis riigikontroll lahenduseni

Riigikontrollil jäid möödunud aasta aruandes kontrollimata siseministeeriumi tööjõukulud, sest ministeerium takistas nende auditeerimist. "Kui ma seni olen öelnud, et alguses ei saa aru, kuhu raha läheb ja pärast saame ikka teada, siis jäime ka sellega pisut jänni," sõnas riigikontrolör.

Holmi sõnul jäi selle tõttu 25 protsenti avaliku sektori palgakuludest kontrollimata.

"Mind häirib kõige rohkem tegelikult selle protsessi juures see, et ei oldud ka päris ausad nende põhjuste suhtes, miks seda informatsiooni meile ei antud. Meil oli täna väga konstruktiivne kohtumine ministeeriumi kantsleriga ja ta ka tunnistas, et ta tegelikult ei olnud päris selle info sees, mida täna andsime," rääkis Holm.

Holmi sõnul on ka paljud ministri väljaütlemised seotud sellega, et teda eksitati. "Ma saan avalikkust rahustada selle suhtes, et riigikontroll pole kunagi küsinud kaitsepolitseinike andmeid, meil ei ole neid, kui huvi tunnete selle vastu. Selles registris, kust tahtsime infot saada, riigisaladust ei ole." Neljapäevast kohtumist sai tema sõnul pidada viljakaks.

Varem, kui on infot kinni hoitud, on selleks olnud alati mingi konkreetne põhjus, mis on hiljem dokumente vaadates ka välja tulnud. Holmi sõnul pole tal antud juhul arvata, et see nii on.

Välisvahendid ei jõua kasutusse

Kas riigieelarvet saab lõpuni üldse tegevuspõhiseks pidada, ei ole riigikontrolör kindel.

Holm märkis, et eelarves ette nähtud rahaga tuleb hakkama saada, kuid tegelikult on Eestil ka välisvahendid, mida ei kasutata piisavas tempos.

"Sellel aastal lõpetatakse ühte perioodi. Me oleme tõesti praegu olukorras, kus võib-olla esimene kord, kus me ei saa neid rahasid kasutatud," rääkis Holm. "Uus periood käib juba mitmendat aastat ja raha kasutusse ei ole võetud. Seda raha oleks majanduses väga vaja," ütles ta.

Holmi sõnul on Eesti endale võtnud liiga palju kohustusi, nimetades tasuta kõrgharidust, ühistransporti ja hoolekandereformi.

"Need ei ole sellised asjad, et teed ükskord tasuta ja olemas. See nõuab pidevalt raha juurde. Küsimus ei ole selles, et meil on vähe raha, siis küsimus ei ole rahas, vaid selles, kui nõudlikud me oleme, mida me selle eest saada tahame. 17 miljardi eest saab täpselt 17 miljardi jagu asju," rääkis ta.

Riigi rahandusel ei ole Holmi sõnul häda midagi. Ta märkis, et heas korras on riigi raamatupidamise seis. Aga senikaua, kuni asjast huvitatud riigikogu liikmed ei saa riigieelarvest aru, ei ole riigi rahandus aga korras.

Uute maksude kohta ütles Holm, et on arusaadav, et maksudel on erinevad põhjused. Oluline on, et maks mõjutaks ka käitumist, mille pihta see suunatud on. Ühtlasi ei tasuks Holmis sõnul ka häbeneda seda, kui maksu, nagu plaanitava automaksu, eesmärgiks on eelarve täitmine.

Põhiseaduslikud institutsioonid peavad lisaraha küsima rahandusministrilt. Holmi sõnul ei ole ta kuuest korrast viiel seda teinud, kuna ei kujuta ette olukorda, kus küsib raha auditeeritavalt.

"Et sulgeme uksed ja arutame. Ja kui pärast öeldakse, et te ei pannud seda tähele, sest saite raha või me panime midagi liiga palju tähele, sest raha ei saanud, siis sellist olukorda ei ole mitte kellelgi vaja. Ma arvan, et see on ebanormaalne," ütles Holm.

Holm märkis, et näiteks Lätis ja Leedus otsustab riigikontrolli eelarve parlament, nagu ka paljudes teistes riikides.

Holmi sõnul on viimastel aastatel tekkinud põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumite vahele vahed ja ka presidendi sõnul ei ole näiteks ministeeriumist tulevale ametnikule võimalik samaväärset palka maksta.

"Väga lihtne on võtta sellise väikese institutsiooni kallal ja näidata, et olen tohutu kangelane, et ei andnud raha. Samal ajal on ministeeriumid, kelle tegevuse ei ole fikseeritud, kelle tegevuskuludel ei ole lage. Seal toimub kulude kasv. See ei ole normaalne," rääkis ta.