Probleeme hariduse rahastuses on palju. Laias plaanis puudub keskne ülevaade, kuhu raha tegelikult läheb. Seega, tegevuspõhine riigieelarve ei toimi.

"See ei ole ei tegevuspõhine ega eelarve, mis tähendab tegelikult seda, et me ei saa sellest aru. Ja tegelikus elus seda eelarvet, mida me riigikogus vastu võtame, me ei kasuta seda rahade juhtimiseks. See on butafooria," sõnas endine haridusminister, raporti eestvedaja Jaak Aaviksoo.

Lisaks ületab investeeringute osakaal kuludes oluliselt Euroopa keskmist. See tähendab, et Eestis on uhked koolimajad, aga õpetajate palkadesse jõuab raha vähe. Endise haridusministri, praeguse riigikogu liikme Liina Kersna sõnul peegeldub olukord ka viimastes PISA tulemustes.

"Me peaksime püüdlema selles suunas, et meie üldhariduskuludest läheks 60 protsenti inimestesse ja 40 protsenti kõigele muule. Ka värsked PISA tulemused räägivad sellest, et meie õpilased hindavad oma suhet õpetajaga Euroopa keskmisest nõrgemalt," kommenteeris ta.

Reedestele koalitsioonikõnelustele läheb haridusminister kahe ettepanekuga: kohalike omavalitsustega tuleb välja töötada kulumudelid ning vaja on käivitada pikk reform kulude selgemaks piiritlemiseks.

"Minu ettepanek on see, et alusharidus ja põhiharidus on kohalike omavalitsuste vastutada, põhihariduse järgne haridus ehk kutseharidus ja keskharidus on riigi vastutada. Selle saab seaduses selgelt sõnastada ja selle alusel on ka rahastus paigas," ütles haridusminister Kristina Kallas.

Kuna kohalikud omavalitsused saavad hästi hakkama alushariduse korraldamisega, võiks neid usaldada ka põhihariduse andmisel.

"Kui neid usaldada ja kui neid toetada ja kui siis ka kontrollida juba ka teenuse kvaliteeti, siis läheb mõni aasta mööda ja paari-kolme aastaga õpivad nad seda vastutust," ütles Aaviksoo.

"Teised riigid näitavad, et see on võimalik. Ma usun, et see on võimalik ka Eestis. Aga jälle – see ei saa tulla nipsust. See on protsess ja me tegelikult liigume selle protsessi suunas," sõnas Kersna.

Kuna 2025. aasta sügisel pikeneb õppimiskohustus 18. eluaastani, eeldab kutsehariduse areng rahastamise kasvu.

"Me teeme täiskasvanud õppijatele, korduvõppuritele kutsehariduse tasuliseks, et need õppekohad, mis meil täna on täiskasvanud õppijate all n-ö kinni, vabanevad nendele 16-aastastele õppuritele. Kutsehariduses peaks õppurite arv üleüldiselt suurenema, aga suureneb ka maksvate õppurite osakaal selles," selgitas Kristina Kallas.

Liit: ministeeriumi ettepanek rikub omavalitsuste autonoomsuse põhimõtet

Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei ütles, et haridusminister on haridusleppe läbirääkimistel survestanud kohalikke omavalitsusi, pakkudes välja leppes teksti, mille kohaselt peaks iga kohalik omavalitsus 60 protsenti oma üldhariduskuludest suunama õpetajate palgafondi.

"See ei ole kooskõlas kohalike omavalitsuste harta ja omavalitsuste autonoomsusega, et riik hakkab ette kirjutama kohalikule omavalitsusele, kui mitu protsenti oma tulubaasi vahenditest peab omavalitsus õpetajate palgaks kulutama," kommenteeris Trei.

Ta lisas, et haridusinvesteeringute osakaal teiste Euroopa riikidega võrreldes on mõistetavalt kõrge ning haridustaristusse investeerimist on riik oma koolivõrgu programmi ja Euroopa rahadega ise initsieerinud. Tema sõnul on see olnud õige otsus, sest omavalitsuse haridustaristust märkimisväärne osa on amortiseerunud. Trei sõnul soovib ELVL, et ministeerium teeks avalikuks andmed, milline on riigikoolides õpetajate palga osakaal hariduskuludest.