"Üldhariduse kuludest 14-15 protsenti moodustavad investeeringud, see on uute majade ehitamine või renoveerimine, ja samal ajal teistes riikides on see suurusjärgus seitse protsenti. Suure osa sellest moodustavad riigigümnaasiumid, aga mitte ainult, tegelikult teevad investeeringuid väga palju ka kohalikud omavalitsused. Me ehitame luksuslikke hooneid hariduses," rääkis haridus- ja teadusminister Kristina Kallas sel nädalal Jaak Aaviksoo eestvõttel valminud hariduskulude analüüsi tutvustusel.

Omavalitsuste esindajaid pahandas selline retoorika.

"Jõgeva valla näitel ma ei saa öelda, et me oleksime kuskil läinud luksust ehitama. Pigem me vaatame, et saaks minimaalse kuluga maksimaalse tulemuse," sõnas Jõgeva abivallavanem Asso Nettan ERR-ile. Tema sõnul on luksuslikud koolimajad riigigümnaasiumidel, mida rajab ja rahastab riik.

Sama meelt on ka Põltsamaa vallavanem Karro Külanurm. Tema hinnangul ei ole mingit vajadust haridusministeeriumi plaanil kehtestada omavalitsustele piirang, milline võib olla keskmine ruutmeetri hind uue kooli või lasteaia rajamisel.

"Ma usun, et omavalitsused laias laastus ikkagi mõistlikkuse piires hindavad haridushoonete ehitust ja ruutmeetri hinda, ma selle koha pealt küll nüüd mingit vajadust ei näe, et peaks omavalitsustele selle piirangu ka panema. Kui me vaatame kõige uhkemaid haridushooneid, siis ma kipun arvama, et need on ikkagi riigigümnaasiumid. Ma ei taha üldse kuidagi öelda seda, et nüüd omavalitsused oleksid väga suuri ja uhkeid õppehooneid ehitanud," kõneles Külanurm.

Põltsamaal valmis paar aastat tagasi uus lasteaiahoone, mis rajati kahe vanema lasteaia asemele. Nõukogude ajast pärit hooned lammutati. Uude lasteaeda mahub 300 last ning umbes nii palju neid seal praegu käibki. Suurinvesteering on end juba ära tasunud, tõdeb Külanurm.

"Hirme oli selles mõttes palju, et arvati, et selline suur lasteaed on võib olla liiga nii-öelda kopli tüüpi, et liiga palju inimesi üheskoos, aga tänane praktika näitab seda, et tegelikult on saanud igale rühmale oma sissepääs ja ei ole kaugeltki selline suurt mõõtu või muljet jättev lasteaed," kirjeldas vallavanem.

"Positiivne on see, et lasteaia ehitusega sai peale hakatud ajal, kui ehitushinnad olid niivõrd mõistlikud, et aastane kokkuhoid majanduskuludelt on nüüd kuskil 60 000 eurot."

Külanurm viitas, et selle raha eest saab maksta vähemalt kahe lasteaiaõpetaja aastapalga.

Nettani meelest on kohatu hariduskulude analüüsist koorunud etteheide, et omavalitsused panevad rohkem raha hoonetesse kui palkadesse, kui palgad kehtestab riik.

"See Aaviksoo seisukoht, et ärge investeerige ja pange see investeeringuraha õpetajate palkadesse, ei päde, sest omavalitsused täna investeerivad ikkagi laenurahaga ja laenurahaga õpetajate palku maksta... Noh, me mäletame, mis Kreekas juhtus. See ei ole võimalik. Meie investeeringud on ikkagi selle eesmärgiga, et hoida püsikuludelt kokku ja selle raames teha siis sisulisi asju," rääkis Jõgeva abivallavanem.

Põltsamaa vallas on veel kavas üks suurem investeering Esku lasteaiahoonesse. Praegune 1990ndate algusest pärit maja on kavas lammutada ning rajada selle asemele lasteaed-kogukonnamaja. Kui haridusminister Kallas rääkis sel nädalal ka suuremast renoveerimisvajadusest, siis vallavanema sõnul seda varianti Esku puhul kaaluti, kuid see polnud mõistlik.

"Ta näeb küll väljast ilus välja, aga kõik tehnosüsteemid vajavad uuendamist. Seal on ka natuke niiskusprobleeme olnud, ventilatsioon on puudulik. On pikad kitsad koridorid ja kõrged laed, mis tähendab, et ei tundu väga realistlik saavutada keskkonnasäästlikkuse poolest kokkuhoidu," rääkis Külanurm.

Tema sõnul väheneb hoone pind 1300 ruutmeetrilt 900-le, kuid lasteaiarühmasid mahub uude majja üks rohkem. Lisaks leitakse hoonele rohkem kasutust kui ainult lasteaiana. Loodetud kokkuhoid majandamiskuludelt on 30 000 eurot aastas.

"Pigem oleme vaadanud viimased aastad eriti just seda, et kui raha läheb betooni, siis see võiks teha pinna optimaalsemaks ja funktsionaalsemaks ka kasutuse mõistes, et uus lasteaed ei ole ainult lasteaed, vaid ka kogukond saab oma tegutsemiseks ruumid ja osa ruume on ka ristkasutuses, näiteks saaliosa või õueala," ütles Külanurm.

Jõgeva abivallavanem Nettan rõhutas, et investeeringute tegemine peab säilima, sest endiselt on väga palju ebaefektiivseid hooneid, millelt kokkuhoiu saavutamine on omavalitsustele vajalik.

"Selline peeglisse vaatamise koht peaks olema rohkem, et on vaja teha mõlemat, õpetajatele väärikas palk ja hea füüsiline õpikeskkond. Seda on näidanud ka meie renoveeritud hooned, kus on õpikeskkonda parandatud, et lapsevanemad tahavad oma lapsi sinna kooli ja lasteaeda panna," sõnas Nettan.

Ta lisas, et Jõgevamaal ilmselt juba on maapiirkondades õpetajate palk 120 protsenti keskmisest palgast, sest sealne keskmine palk on ka madalam kui näiteks Tallinnas.

Arhitekt: omavalitsused loevad raha

Mitut kooli- ja lasteaiamaja projekteerinud arhitektuuribüroo Kauss partner Kaur Talpsep kinnitas, et omavalitsused ei käi haridushoonete planeerimisel rahaga pillavalt ümber. Tema sõnul ei vasta nõukogude ajal ehitatud hooned juba sellele tingimusele, et igas klassis oleks ühe õpilase kohta kaks ruutmeetrit pinda.

"Enamasti rajatakse vanade amortiseerunud hoonete asemele uued ja on päris palju selliseid olukordi, kus klassiruumid ei vasta üldse tänapäevastele nõuetele. Teine probleem vanade koolihoonetega on see, et ventilatsioon ei vasta tänapäevastele nõuetele. Nii et kui vanad koolihooned on läinud ümberehitamisele või lammutamisele, siis see on olnud suhteliselt väljapäästmatu olukord," rääkis Talpsep.

Kohalikele omavalitsustele ei ole Kauss tema sõnul kunagi üliluksuslikke koolimaju projekteerinud. Pigem on hoonete projekteerimine lähtunud kehtivatest nõuetest ja uuenenud õpikäsitlusest, kus klassiruume on võimalik kokku ja lahti ühendada ning pakkuda mitmesuguseid võimalusi nii grupitöödeks kui ka iseseisvaks tegutsemiseks.

"Omavalitsus on alati seda meelt, et uued hooned, mis rajatakse, oleksid mõistlike kuludega tehtud. Kõik omavalitsused ju loevad raha ja uusi koolimaju on neil reaalselt tarvis. Aga kui raha hulk on piiritletud, siis nii-öelda mõistlikke valikuid langetades saavad nad lihtsalt rohkem oma kooli- ja lasteaiafondi renoveerida," selgitas Kaur Talpsep.

Kallas: ühe objekti ehitus võib õpetajate palka mõjutada küll

Kristina Kallas ütles kommentaaris, et ei tema ega Aaviksoo pole tegelikult näidanud näpuga omavalitsuste poole, et just nood on ehitanud luksuslikke haridushooneid.

Kallase sõnul on uute hoonete ehitamine olnud prioriteet ning seetõttu on ka vaatamata hariduskulude kuueprotsendisele osakaalule SKP-st keeruline olnud õpetajate palka kiiremini tõsta. Kallas tõi võrdluseks Poola, kellest Eestil on osakaalu mõttes suuremad hariduskulud.

"Kui meilt küsitakse, miks me ei suuda kuue protsendiga SKP-st tagada väärikat palka, siis vastus on seal – meie õpetajate palk on sarnane Poola omaga, aga kulud on kõrgemad seetõttu, et ehitame uusi hooneid rohkem," lausus ta.

Kallas märkis ka, et investeeringute raha saab palgaks arvestada küll. "Investeeringuteks võetud laen on koos intressiga siiski ligi 10 ja enama aasta pikkune püsikulu, mis sageli väikestes omavalitsuste tähendab, et see üks objekt paneb kogu eelarve kasvu osa kinni ehk kogu tulu kasv läheb laenu teenindamiseks, mis saaks minna palkadesse," lausus ta.