"Riigieelarve peab olema arusaadav ja läbipaistev. Alustame 2025. aasta riigieelarve seletuskirjas paralleelselt tegevuspõhise eelarvega ka kuluarvestuse põhise eelarve avaldamisega. Seejärel otsustame tegevuspõhise eelarvega jätkamise vajaduse ja muutused eelarve koostamisel," seisab valitsuse koalitsioonileppes.

ERR küsis rahandusministeeriumist, kas 2025. aastal tuleb lisaks tegevuspõhisele eelarvele ka kulupõhine eelarve ning kas selle koostamine juba käib.

Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu vastas, et riigieelarve ongi alati kulupõhine.

"Täpsustame terminoloogiat selguse huvides, et riigieelarve on alati kulupõhine. Kulusid samas liigendatakse erinevalt – tegevuspõhises vaates ja raamatupidamislikus vaates (majanduslik sisu, nagu näit tööjõukulud jne)," kirjutas Kirsipuu.

Kirsipuu märkis, et majanduslik sisu on juba praegu kättesaadav riigieelarve seletuskirjast (näiteks 2024. aasta riigieelarve seletuskirja lisa 12) ja seda eelarvestatakse ka 2025. aasta riigieelarve puhul.

"Arutelu selle üle veel käib, kas ka 2025. aasta riigieelarve seadusesse on rakenduslikult võimalik majanduslike kulude infot seletuskirjast juurde. Andmed on seletuskirjas kättesaadavad igal juhul, nagu eespool viidatud," vastas Kirsipuu.

Küsimusele, et kui riigieelarve ongi juba kulupõhine, kas siis koalitsioonilepingus kirjutatu on sisutühi, vastas rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Irina Satsuta: "Koalitsioonileppes sisalduvat ootust täpsustataksegi eelarvearutelude ajal ja ette ei ole midagi valesti – valikuid on ka detailides ühe või teise vaate puhul."

Eesti on alates 2016. aastast kasutanud senise kulupõhise riigieelarve asemel tegevuspõhist eelarvet, mis aasta-aastalt on riigieelarve muutnud üha raskemini arusaadavaks ning kululiikide ja aastate kaupa pea võrreldamatuks. Kui viimaste valitsuste poliitikud on eelarvest asunud kärpimise võimalusi otsima, siis on nad muude raskuste kõrval põrganud ka riigieelarve läbipaistmatusele.

Tegevuspõhise eelarve eesmärk on saada selge ülevaade, kuidas rahastatakse ja täidetakse erinevaid riiklikke eesmärke ning millised on tulemused. Lühidalt: riigieelarve kulud on seotud riigi strateegiliste eesmärkidega.

Tegevuspõhise eelarve osas kriitilised olnud näiteks õiguskantsler, kelle sõnul on riigieelarve üle otsustamine läinud parlamendi käest valitsuse ja ministeeriumide kätte, ning riigikontrolör.

Taavi Rõivas, reformierakondlasest peaminister aastatel 2014 kuni 2016, oli 2010. aastal, mil ettevalmistused tegevuspõhisele eelarvele juba käisid, riigikogu rahanduskomisjoni esimees. Selle aasta juulikuus nimetas ta tegevuspõhist eelarvet "läbikukkunud eksperimendiks".

Samas praegune rahandusminister Jürgen Ligi (RE) on korduvalt öelnud, et kriitika tegevuspõhise eelarve suunas on liialdatud ja teema ületähtsustatud.